Monday, March 26, 2018

Kuidas edeneb tütre Muhu vati kudumine ja miks rohelised kindad valmis ei saa






Mis Muhu vatt? Aga vaat mitu head aastat tagasi, täpsemalt 18. november 2013. a.  mõtles üks ema, et tütrekesele on vaja villast kampsunit ehk vatti. Mis see siis kududa pole, eks ole :) Tänaseks on tütreke pisut kasvanud, sooja vatti ootab siiani. Kui aus olla, siis  ei ootagi, unustanud juba ema lubaduse. Loota, et tütar ise omale sukad/kindad/vatid koob oleks ka naiivne. Sest kuigi ta oma kirstuvara armastab, siis selle vara kasvatamine jääb ka veel lähiaastatel  veel minu hooleks. 

Aga tagasi algusesse.  Algaja Muhu vatikuduja teine katse. Jäin rahule. Seljatüki kolmnurkne alustus  ehk nipp eil loki, ei rulli, ei kisu. Ilma "Meite Muhu mustrite"  hea abita ei oleks hakkama saanud.  No tegelikult ei oleks neist nipiga vattidest  teadnud ka. Tänud! 




Ja ilus algus tehtud, kiigutasin vardaid mõnuga. Tegin ridade kaupa keerukordi, oli juba pooles seljas kui töö ära pidin panema. Väga pime aeg ei lase mul musta lõngaga kududa. See nupiline kude on ka üsna raske harutada, kui mõni viga sisse peaks lipsama. 

Ja kui mina siis nii aastakese pärast kudumise jälle kätte võtsin ja seda lähemalt vaatasin, siis vaatasin, et olin keerukorrad vales suunas teinud. Ma muidugi olin need teinud õpetuse järele, aga no käed ise tegid valesti :). Ja ega ma muidu poleks sellest arugi saanud, aga olin vahepeal pisut koolis käinud :)
Ühesõnaga tuju jätkata oli täitsa kadunud. Harutama ei hakanud. Ma üldse väldin kui vähegi võimalik oma tehtud töö harutamist. Muidugi harutan kui algus välja ei tule, aga kui kootud juba pool seljaosa, siis ... enne harutamist panen kõrvale, ehk siiski annab midagi teha. Näiteks ühe Muhu suka juures kudusin nii tihkelt, et sukk ei läinud üle pahkluu. Ja siis ma lihtsalt lõikasin selle küljest. Hiljem kasutasin seda tükki Muhu vardakoti õmblemise juures ja sai väga armas lapike villast kirja sinna lappidest kotile.

Kirjutan lahti ka selle keerukordade asja. Ma ise polnud sel ajal veel ühti "päris" Muhu vatti oma silmaga näinud ja käega katsunud, aga sellega oli nii, et muhulased keerasid keerukorra peaaegu et reegilina alt üles, mina tegin vastupidi.  Õnneks olin ma kõik keerukordade read ühtviisi teinud. Palju tobedam kui  üks rida ühte, teine teistpidi oleks olnud.

Ja edasi sai nii, et lugesin Muhu vattide kohta veel ja  isu  kududa tuli tagasi, nii ilusad on need kampsunid. Sain selleks ajaks ka üht ehtsat vatti lähemalt uurida. Küll oli ilus! Ja küll oli vanutatud. Ma ilma luubita ei näinud ei keerukordade suunda ega mustrit.  Ja et igal reeglil on erandid, see kehtis Muhus ka. Oli ikka mõni tesipidi keerukordadega kudunud seal.

Nii ma siis hakkasin jälle kuduma. Aga laps oli vahepeal suureks kasvanud :) Kui esialgu oli plaan, et koon suurema kampsuni ja siis vanutan väiksemaks ja tihedamaks, siis nüüd see plaan enam ei kehtinud. Aga et üks vanutatud villane vatt võib olla ikka väga soe rõivatükk, siis otsustasin ikka jätkata ja valmis vatti siis mitte tihedamaks vanutada.


Igatahes lõppenud aasta viimastel päevadel sain ma kehaosa valmis! 

Sõitsin koju Eestisse ja proovides selgus ... sai liiga pikk. Et nipiga vatti lisaks niisama kandmisele ka rahvariiete juurde kandma hakatakse, siis ei saanud seda lubada. 


Ma ei haruta, eks ole :) Aga lõikan ikka. Lõikasin siis üleliigse pikkuse lihtsalt välja ja silmasin tükid jälle kokku. Uh! 

Kududa on veel varrukad. 

Seni mõtlesin, et kas kaunistada ja kuidas kaunistada. Õmmelda lihtsalt paelu, pitse, tikkida rispistes, tikkida lilli? Tütre soovil sai valitud minu jaoks keerulisim variant. Lilltikand. Siin seialgne kavand. Soov oli lilledele lisaks saada liblikaid ja putukaid. 

Kes selle valmis tikib? Õudne.






Millised need omaaegsed Muhu nipiga vatid olid? Kuna valisin lilltikandi, siis näitena üks Muhu muuseumi kogus olev vatt JSM _ 362 E 205


                       Foto: Muhu nipiga vatt (JSM _ 362 E 205); Muhu Muuseum; JSM_362E205_1_pisipilt.jpg





Või siis näitekse nõnda kaunistatud nagu see tumepunane Saaremaa muuseumis olev kampsun SM _ 9651:1 T 279



                          Foto: Muhu naise nipiga vatt (SM _ 9651:1 T 279); Saaremaa Muuseum SA; SM_9651_1T279_1_pisipilt


Aga olgu, täna võtsin käsile varrukate kudumise. Tikkimise peale veel ei mõtle.

Ja miks siis rohelised kindad valmis ei saa?





Sellepärast et roheline lõng sai otsa ja pöidlad tegemata. Ei ole need kindad hiigelsuured midagi, ma lin lihtsalt rohelist lõnga Elisabeti tuniisvesti tikkimisel kasutanud :)

Aga heegeldan randmed valmis ja tikin ristpistes midagi neile peale ka. Las pöidlad ootavad oma aega. Neid kindaid ma kandma ei hakka. Otsustasin, et jäävad kirstuvaraks. Liiga lahkelt olen kudunud väärtuslikke kindaid ja sukki perest välja. On aeg enda pere peale mõelda.







1 comment:

  1. Suure põnevusega ootan seda meistritöö valmimist! Sa oled ikka nii tubli, sulle peaks ammu Muhu kodakondsuse andma. Aga nad vist ikka ei anna seal, kui pole kohalikus pillitunnis käinud :D

    ReplyDelete