Elisabeti Muhu sukkadest inspiratsiooni saanud sukad. Kudumisel jälgisin küll Muhus sukkadele omaseid värvide ja mustrite paigutusi, kuid lapse palvel kudusin need ülepõlve pikkusega. Värvide intensiivsus ja mustrite kirjusus.
Hele kevadpäike tegi olemise
nii heaks, et paigal püsida polnud võimalik. Paar viimast päeva on olnud külmad ja vihmased, nüüd lubatakse aga juba sooja kevadet, nii et villased sukad jäävad sügist ootama.
Imeliselt maitsev kuum shokolaad, erilistes klaasist pokaalijalaga tassides. Väga originaalne.
Kui see vaoshoitud käitumisega (puu otsas ronitakse siin linnas vaid suletud koduhoovis!) tüdruk uksest väljus, siis viimaks pöörasid kõik samasuguse vaoshoitud olemisega külastajad nagu üks mees oma pead ukse poole, et lõpuks ometi vabalt neid põlvsukki uudistada:)
Viimane, aga väga oluline pilt, kus näha muhu sukkadele iseloomulik musta lõngaga kootud servamuster valgel taustal.
Nende sukkade kudumine oli minu jaoks üsna suur töö. Arvan, et ehk oleksin suuteline järgmist sukapaari juba märksa kiiremini kuduma, kui nüüd kohe uue paari ette võtaksin. Midagi teeksin ka teisiti. Kudusin 1,25 varrastel ja sama pingega, nagu kindaid. Järmise paari kooksin kindasti lõdvemalt, et jalgapanek lihtsam oleks. Ja vist ei kooks ma enam kiiluta kanda, vaid tavalise.