Valmis sai mu siidisall!
Kuusega kuubikukiri, nii on kirjas salliraamatus. Aga et oma suvesallile ma kuusekesi ei taha, kuigi mustrit vaadates on neid raske mitte näha, on sallil minu silmis lihtsalt ilus geomeetriline rombikiri.
Maikuu keskpaiku ma kudumist alustasin, imeilusa Pronksi lõngapoest (poel on nüüd uus aadress, Aia tänav 4) soetatud lõngaga. 100% siid, keras 179 grammi. Kuigi salli mõõtmed peale venitamist said üsna suured, 90 x 200 cm, jäi lõnga pisut järgi.
Kudusin varrastega nr 3, äärepitsi jaoks olid parajad vardad nr 3,5.
Kududa oli seda siidilõnga hästi meeldiv, lõng ei keerdunud, libises, isegi nuppudega läks kergelt. Ja ei katkenud kordagi.
Enne venitamist kastsin leigesse vette, vaid pisut-pisut muutis vesi värvi.
Eile väga palaval õhtul saime osa lätlaste jaanitulest Ligost, varasel õhtutunnil süüdati veel kuumava päikese all lõkketuli. Ja oli tõesti meeldiv oma siidisalli jahutavat toimet nautida.
Nii tõsine nägu mul:), oleksin tegelikult tahtnud salli pildistada mõnele kaunile piigale ümber õlgade mähituna. Abikaasa aga ütles, et tegid salli ju ometi endale. Vaatasin neid pilte ja meelde tuli Silvi Vraidi lauldud Selliseks ma jäin... siin on see, mida aeg teiseks ei tee.
Ja kuidas ma lõngapoes seda lõnga ostes kahevahel olin:), võtsin riiulilt, imetlesin ja panin tagasi. Ja nii ikka mõned korrad, enne kui raatsisin maksma minna.
Kuusega kuubikukiri, nii on kirjas salliraamatus. Aga et oma suvesallile ma kuusekesi ei taha, kuigi mustrit vaadates on neid raske mitte näha, on sallil minu silmis lihtsalt ilus geomeetriline rombikiri.
Maikuu keskpaiku ma kudumist alustasin, imeilusa Pronksi lõngapoest (poel on nüüd uus aadress, Aia tänav 4) soetatud lõngaga. 100% siid, keras 179 grammi. Kuigi salli mõõtmed peale venitamist said üsna suured, 90 x 200 cm, jäi lõnga pisut järgi.
Kudusin varrastega nr 3, äärepitsi jaoks olid parajad vardad nr 3,5.
Kududa oli seda siidilõnga hästi meeldiv, lõng ei keerdunud, libises, isegi nuppudega läks kergelt. Ja ei katkenud kordagi.
Enne venitamist kastsin leigesse vette, vaid pisut-pisut muutis vesi värvi.
Eile väga palaval õhtul saime osa lätlaste jaanitulest Ligost, varasel õhtutunnil süüdati veel kuumava päikese all lõkketuli. Ja oli tõesti meeldiv oma siidisalli jahutavat toimet nautida.
Nii tõsine nägu mul:), oleksin tegelikult tahtnud salli pildistada mõnele kaunile piigale ümber õlgade mähituna. Abikaasa aga ütles, et tegid salli ju ometi endale. Vaatasin neid pilte ja meelde tuli Silvi Vraidi lauldud Selliseks ma jäin... siin on see, mida aeg teiseks ei tee.
Ja kuidas ma lõngapoes seda lõnga ostes kahevahel olin:), võtsin riiulilt, imetlesin ja panin tagasi. Ja nii ikka mõned korrad, enne kui raatsisin maksma minna.