Vahepalaks võtsin teha ühe lihtsa kolmnurkse õlakatte uuest rätiraamatust.
Äärepitsiga alustada tundus ahvatlev, 485 silmust ülesloomiseks ka just parasjagu.
Tahtsin rätikut, mis poleks väga habras, samas aga siiski õrn.
Olin kunagi soetanud kera mohäärisegust lõnga, mille kohta müüja suurt midagi öelda ei osanud, isegi mitte tootjamaad. Pika ja ühtlase keeruga lõnga tundus ideaalne sallilõng. Peale laia äärepitsi kudumist aga sai selgeks, et lõpuni lõnga ei jagu ja keskosa kajakamustri kudusin triibulisena. Teiseks lõngaks valisin Midara sallilõnga, mida kudusin kahekordsena. Toonivahe on fotodel kenasti näha. Lõnga kulus kokku alla 200 grammi, seda nii silma järgi, kaalumine jäi tegemata.
Ja muidu nii toekas rätik läbis ka sõrmusetesti.
Äärepitsiga alustada tundus ahvatlev, 485 silmust ülesloomiseks ka just parasjagu.
Tahtsin rätikut, mis poleks väga habras, samas aga siiski õrn.
Olin kunagi soetanud kera mohäärisegust lõnga, mille kohta müüja suurt midagi öelda ei osanud, isegi mitte tootjamaad. Pika ja ühtlase keeruga lõnga tundus ideaalne sallilõng. Peale laia äärepitsi kudumist aga sai selgeks, et lõpuni lõnga ei jagu ja keskosa kajakamustri kudusin triibulisena. Teiseks lõngaks valisin Midara sallilõnga, mida kudusin kahekordsena. Toonivahe on fotodel kenasti näha. Lõnga kulus kokku alla 200 grammi, seda nii silma järgi, kaalumine jäi tegemata.
Ülesloomisrida oma kahekordselt võetud lõngaga jäi minu üllatuseks samasuguseks ka peale venitamist.
Ja muidu nii toekas rätik läbis ka sõrmusetesti.
Olin enne vaid ühe kolmnurkse rätiku kudunud ja mäletan, et kandsin seda kahekordsest maavillasest valgest lõngast rätti nii suvel kui talvel.
Oh, raamatus on veel nii kauneid mustreid ...