Karupüksid, angooralõngast ja palmikutega

Valmis! Ja mis kõige tähtsam, täiesti parajad said ka. Kudusin neid pükse ilma proovimata, ilma lõiketa samuti. Pabistasin ikka kõvasti. Eile sain üle anda ja kergendustunne oli suur.

Lõngaks valisin Fonty Angora, sest mõtlesin, et püksid võiks olla hästi pehmed. Palmikud tegin lõbu pärast. Keskel jookseb suur palmik ja tillemad kõrval.

Ainus kurvakstegev asi oli, et kaks tokki olid kergelt teist tooni. Kududes ma seda esialgu ei märganudki, sest lambivalgel polnud midagi näha. Kuid mis parata.

Olen rahul ja lõpetan teist paari villaseid pükse. Need aga tulevad juba teise lõikega!

Lihtne ja soe müts

Pole paremat, kui klassikaline kootud müts. Sellisele järeldusele jõudsin, kui tuulasin mitmel hommikul lapse mütsides, et talle pähe leida midagi, mis peaks kinni tuule ja vihma ja mille alla mahuks ka kohustulik koolipats.

Pisut arvutamist ja tundus, et idee saab teoks.

Et see pats ikka mütsi alla mahuks, kudusin kasvavate ja kahanevatega palmikutega mütsi. Peale tublit soonikut alustasin 5:5 palmikutega, iga järgmise keeru ajal kasvatasin  ning lõpupoole jälle kahandasin palmikud sihvakamateks tagasi.

Lõnga võtsin kahekordselt ja vardad polnud ka liialt jämedada, nr 4 tundus paras. Piltidelt on ka näha, et lõng on karvane, Fonty angoora, see ei aja õrna nahka üldse kihelema.

Selline mütsitegu siis. Kõige mõnusam oli kudumise juures see, et sain puhata karupükste kudumisest, mille pilt loodan ka varsti teha. Veel veidi ja saavad valmis!

Aga et sõitsime koolivaheajaks Eestisse, siis käisime Lühikese Jala Alikka käsitööpoes ja tegime Madli (mu vanem tütar) tehtud võrudest ka pilti. Me otsustasime nii, et mina teen maavillasest lõngast oma netijuhtmeid ja Madli puub puuvillaseid võrusid eheteks, et pisut taskuraha teenida.

Küll on hea kodus olla!

Väike vestike

Üle hulga aja on mul üks pilt:) Kudusin sellise vestikese imearmsale tüdrukukesele, kes sai just kolmeaastaseks. Lõnga olin ostnud möödunud aastal ja tegu on Red Heart Soft Mohairiga, mis pole väga kallis lõng ja toona kudusin seda kokku kid-mohääriga. Nüüd siis ühekordsena ja juhendi järele kootud!
Soome ajakirja MODA 2010 aasta kevadnumbrist. Jäi ära silmuste arvutamise vaev, nii hea oli kududa.

Kui kood ja kood karupükse (praegu on varrastel teine paar) ja mitte pikkusele 98, vaid kaunile neiule, siis mõtled, et oh, peavad ta jalad nii pikad olema :)
Olen aeglane kuduja ja enda utsitamiseks olen iga päev teinud blogitiiru ilusaid kudumeid uudistades. Tõesti kaunis sügis on olnud! Oh, loodan mõlemad karupüksid ka piltidele saada. Praegu on ju karupüksid täitsa moes ja kui neid veel pisut omamoodi kududa, saab ehk päris hea tulemuse. Kuid jah, kudumismasinaga oleks neid mõistlikum kududa

Eile sai mul sääreosa kududes võhm ja tahe aga lõplikult otsa ja otsustasin hoopis Elisabetile soojema mütsi kududa. Moskvas on hommikud juba väga külmad, kuigi keskpäevaks läheb soojemaks. Kuna ühed karupüksid tulevad Fonty angooralõngast (ei aja kihelema), siis võtsin sama lõnga.

Oi, kui mõnus oli vahelduseks kududa midagi väiksemat. Tahaks pilte ka teha, sest müts sai tore, suurendasin ja vähendasin palmikuid.

Kena sügise jätku!

Kodused triibulised võõrsil

Punusin seelikutriipe netijuhtmetele ja sõpradega jalutama minnes pistsin need kotti:) Mul pole  fotokat ja Sveta oli nõus paar pilti tegema. Sveta tehtud pildid tulid nii vahvad, et lihtsalt pean neid siin jagama, kuigi olen oma triibulisi juba nii palju näidanud.

Sangaste seelitkutriibustik Kremli Uspenski katedraali kuldsete kuplite taustal.

Kremlis oli parajasti Lalique näitus. Oh, tema kiilid, rohutirtsud ... lihtsad õied, rahvas lausa ohkis vitriinide ees, oli nii kaunis.

Aga siin ripuvad triibulised väraval, mida ehk nii mõnigi teab. Sealt sammus ametissekinnitamise järel alla  nende praegune riigipea koos eelmisega.

Punane on Kambja seelikutriipu.

Ja randmekott, mis mul juhtus käes olema  lausa nõudis selle ukse kõlge riputamist:)

Aitäh, armas Sveta!