Punane talvekleit

Rubiinpunasest Tupa siidisegusest lõngast kleit Elisabetile.
Näitasin siin seda lõnga vihis, nüüd siis kaks pilti ka valmis kleidist. Et lapsed kannavad nüüd meelsasti kleite pükste peal, siis võib selle kudumi kohta öelda ka tuunika ning kudusin just sellise pikkusega, et annaks mõlemit moodi kanda.
Suur soonikkoes krae muudab kleidi mõnusalt soojaks ja lühikesed varrukad annavad võimaluse erinevaid pluuse, pusasid sinna alla panna.
Kahjuks pole mul pilti, kus kleit lapse seljas on, aga ehk kunagi saan sellisegi lisada.

Kleidi vöökoha nihutasin pisut kõrgemale, seda märgistab keerupael uhkete tuttidega. Tutid polnud pildistamise ajal veel valmis:)
Kuna lõng on nii luksuslik, tahtsin parempidist koepinda palju kasutada ja passeosale siis veidi lõbusamat ilmet annavad palmikud. Seljatagune passeosa on 2/2 soonikkoes, nagu ka krae.
Rohkem mul pilte praegu pole, ehk saan kunagi ka Elisabeti seljas näidata ja siis juba tuttidega.

Lõng on siis Katia Tupa, milles on 50%siidi! ja 50% meriinot. Lisaks veel teed iga toki ostuga väikese heateo, sest osakene müügitulust läheb Peruu karjuste lastele koolimaja ehitamiseks.
Vardad võtsin nr 4. proovisin ka nr 3,5 kududa, kuid loobusin, sest lapse kudumiks sai liialt jäik. Lisan aga veel, et peenemate varrastega kududes on samuti väga kaunis ja tulemus jääb väga pidulik.

Aga kui suvel näitasin üht vanemale tütrele koos Iraga õmmeldud taaskasutuskleiti täissiidist ja villastest kampsikutest, siis siin veel üks foto samas kleidikesest. Nüüd juba modelli seljas ja Disainiöö raames toimunud väikesel moedemmil, kus näidati taaskasutusmood ja just sellist, kus kasutatud kudumeid. Tore pilt mu meelest.

Aga sattus see kleit sinna nõnda, et me Iraga (põhiliselt küll Ira, sest minul olid juba ärasõidumõtted ja pakkimine ja ...) osalesime jälle Uue Maailma festivalil ja müüsime oma taaskasutusasja seal. Et Madli vingus selle kleidi kallal (talle tundus, et passe nagu ei sobi, alumine osa aga on nunnu), siis panime selle kleidi ka müüki. Anu Hint, kes sinna sattus, tegi Irale ettepaneku paar täiskasvanutele tehtud kleiti näitusele ja moedemmile anda. Teine kleit aga osteti ära:) ja nii jõudis Madli kleit poodiumile. Loodan, et talle nüüd ehk hakkab meeldima?

Piibelehed

Oi kui tore, sain Ira käest pilte! Kudusin talle suvel mohäärist poolkindad. Piibelehtedega.

 Käsitöö tegijana on tal alatasa randmed haiged ja meie heitlikus kliimas on teinekord ka suvel mõttekas käed soojas hoida.
Poolkindakesed said soojad-soojad, Emmebi Kid mohäärist. Vardad võtsin nende jaoks üsna peened, sest koon üsna pehmelt. Muster on kõigile tuttav maikellukesekiri. Ikka me oma ja armas muster!

Oh, see foto on tehtud mu Tallinna-kodu ukse ees. Nii suur koduigatsus tuli nüüd seda vaadates. Olen siin juba ka üht-teist kududa saanud. Täna lõpetasin pisikese jakikese ühele armsale kolmeaastasele tüdrukukesele. Ja siis koon veel  ümmarguse laudlina põhimõttel disainitud kampsunit, mille kudumine aga seisab, sest ootan Tallinnast oma pakke, kus sees ka kõik mu ringvardad:) Olin kevadel ostnud soome ajakirja Moda 2/2010, sealt  need mõlemad kampsid leidsingi. Ise midagi välja mõelda ei jaksa veel, nii palju energiat nõuab harjumine suure linnaga. Õnneks olin pakkinud esimeste asjade hulgas kastidesse ka osa oma lõngavarudest ning ühe karbitäie vardaid.

Siis tahaksin veel näidata ka mõnd taaskasutuskleidikest. Need õmbles Ira juba üksi, saatis mulle pildid. Aga oi kuidas ma rõõmustasin, kui nägin, et oranzikas-pruunikas kleit on seesama, mille me juba kevadel plaanisime koos teha. Ruudulise kangatüki leidsin Balti jaama turult, silt veel küljes, ehtne villane! Ja neerumustriga (siin on näha küll taimornamendiga passeosa, neerud läksid varem juba käiku!) kampsunist olime juba ühe pisikese kleidikese talvel teinud. Et aga  antud daamisviiter oli suur ja asjalik asi, siis jätkus ka sellele kleidikesele passeks. Aga kõik pisikesed võluvad deitailid on juba nüüd Ira looming. Kuna me soov oli algusest peale teha kõik võimalikult naturaalsetest materjalidest, siis ka selle kleidi kollased ilusad tipud ja vahekant on täissiidiribadest välja võlutud. Oi, ja siin näen ka ribakest kampsikust, millest tegime Elisabetile ühe kleidi.
Nii hea Ira, et sa meie taaskasutusprojekti üksi edasi vead!
Hea meel on ka, et kui talvel leidsin sellise salongi Teeme teistmoodi ja selle perenaine lahkelt meie väikest kollektsiooni oma salongis eksponeeris, siis nakatasime ka tema oma kudumitest ja kangastest kokkumiksitud rõivaste loomise pisikusse, sest kui sealt hiljem  läbi olen astunud, panin tähele, et me ideed on langenud viljakasse mulda.
Ehk kutsub salongi perenaine Irat läbi viima lisaks viltimise töötubadele, mida ta on seal juhendanud, selliste vanade kudumite ümberloomise koolitusi.

Sini-valgete kleidikeste puhul on minu tagasihoidlik panus vaid valge villase plisseerseeliku leidmine:) See seelik oli aus ja ilus. Jäi samuti oma õiget aega ootama. Olen täitsa vaimustuses! Need tipud ja pärlikesed!!!!Aitäh!

Nende pihikleitide lõige on selline, et võimalikult vähe peaks vana kudumit lõikamisega raiskama ja ikka nii, et ühes naiste kampsunist või seelikust saaks vähemasti kaks kleidikest. Kevadises ajakirja Käsitöö numbris on meie põhilõiked olemas, need on nii lihtsad, et igaüks saab hakkama.

Need kleidikesed läksid Pere ja Kodu messile, ehk on praegu juba mõne armsa väikese tüdruku seljas. Mu meelest sellised ideaalsed lastekleidid, et alla saab vastavalt vajadusele panna õhema või paksema pluusikese.

Ja siis veel, et kui keegi satub Disainiöö ajal Rotermanni kvartalis ringi uitama, siis kuskil seal on näitus, kus on  üks Madlile tehtud kleit ka välja pandud:) See siin

Algselt pidi sinna kõrvale saama ka teine samadest kampsidest tehtud kleit, kuid see osteti meilt enne ära.
Seal saab näha ka teisi taaskasutusrõivaid, kahju et ma ise vaatama ei saa.

September... rubiinpunane

On lõngu, mida vaatan poes imetlusega, kuid ostma ei kibele. Minu puhul on tavaliselt põhjuseks liialt kõrge hind. Olid ajad, mil ma ei suutnud vastu panna ja andsin kiusatusele järele, nüüd mõtlen, et topiliseks muutub ta vaatamata oma hinnale. Aga seda lõnga nähes andsin järele. Muidugi, 50% meriinot ja 50% siidi teeb sellle lõnga eriliseks. Vaadates proovitükki, oli see juba üsna viletsa moega. Sellele vaatamata ostsin. Oh...
Katia Tupa on see lõng. Toon on rubiin.
Praeguseks on kudum ka juba valmis, kuid näitan ehk kunagi hiljem, praegu pole pilte veel. Kudusin tütarlapse talvise tuunika, sooja kõrge kraega.  Kududa oli muidugi nauding, kuid näha on, et tegu on väga õrna lõngaga. Siiski imeilus. Mulle meeldis ka, et iga vihi ostuga toetad Peruu mägikarjuste lapsi.

Arvatavasti tuleb siin üks pikem paus, sest ees on suuremat sorti kolimine. Mul võtab uue koduga harjumine aega. Vanem tütar oma fotokaga jääb ka liiast kaugele.

Aga siin on käevõrude paar. Emmaste.

Ilus on see triibustik.