Kevadine kleidike

Kevadpühad! Meil kodus peidetakse juba helekollaste tibudega kaarte emmele, vanaemadele ....  Siit sealt leian värvilise sulekese ...  õhus on ootust!

Kahvatukollase paneb särama siidiga kaetud nööp. Koos valge kandiga toob meelde ajad, mil beebidel olid sellised sipupüksid.

Minu valge puuvillane kootud suvetop oli oma aja ära elanud. Aga muster on ju ilus! Käärid sisse ja topist saab kleidike! Passeosa on Balti jaama turult toodud kroonisest kampsikust.  Sai kleidike 2-3 aastele piigale. Parasjagu pidulik ja samas kevadsuvine.

Mulle meeldib väga Ira poolt välja mõeldud lahendus, et paksust lõngast alumise osa ülaäär sai külge valge kandi ja on nüüd õmmeldud passe peale. Nii ei jäänud pahemale poole paksu õmblusvaru.

Sellise kleidikese  võib valmis teha ka ilma õmblusmasinata! Vaja ainult alumise tüki silmad vardalr koguda ja maha kududa ning passe võib külge kas kududa või heegeldada sbvivast lõngast.  Nii saab enda veidi vanamoelise topi ilma täiesti üles harutama uuesti kasutusele võtta.

Villast ja siidist

See nunovilditud sall valmis Tartus tekstiilikunstnik Liisa Tomasbergi juhendusel. Liisa loovutas veidi siidikiude oma varudest. Vill ja siid - luksus! Isegi tavaline marli on kolmanda komponendina muutunud enamaks, kui ... tavaline marli.

Sall sai nii õrn! Rullimise ajal teda aegajalt imetledes tundsin, et mul pole südant teda väga vastupidavaks viltida, Liisa küll ütles, et on veel toores, kasutades muutub kiiresti topiliseks. See on muidugi õige, aga ega ma raatsigi oma aaret igapäevaselt kanda!  Sageli on nähtud vilditud õlasallid minu jaoks liialt puised ja jäigad.Olen isegi loobunud üht omavilditud salli kandamast just sel põhjusel, see siidisulg siin  aga on tõesti õhuline ja pehme.

Kassikäpakiri

Need kedrid on sellised ...  rahvusromantilised:). See on kõigile teada-tuntud kassikäpakiri. Ja lõng on aus maavillane.

Pisut sitsi-satsi ka ja punased nööbid kindlasti!

Seened

No ega see pole tegelikult minu diivan!!!  Aga et olen momendil suures seenevaimustuses , siis paneksin vist samamoodi katkikraabitud diivanist seened kasvama (meil on küll kaks kassi, õnneks on nad aru saanud, et kasulikum on olla hea ja korralik kiisu).

Selle seenekasvanduse leidsin siit.

Seebimeistri õpituba

Täna oli põnev päev, tulin Tartust, kotis omavalmistatud kehahooldusvahendid ja pea täis ideid, mida kõike võiks ise tegema  hakata! Sellest inspireerivast töötoast saab lugeda siit .http://kasitoogatoole2tartu.blogspot.com/2010/03/seebimeistri-opituba.html

Mõned kenad seebid siit.http://www.flickr.com/photos/handmade-soap/

Meie aga proovisime kreemitegu Inga käe all. Inga ja Sander Silm on Sophi seepide ja kehahooldusvahendite loojad. Piusa liivaseep, veiniseep, siidiseep ...

Seal kusagil on kevad!

                      Seal kusagil on kevad! Kuigi öösel oli pakane ja lund sadas jälle juurde.

Mohäärbarett on ikka Novita Princess, nad ei tooda seda enam, pean vist ära ostma viimased tokid, mis veel poeriiulitel leida:(.  Kahju, meeldib see lõng.
Ploomikarva mütsi heegeldasin vanadest varudest leitust, tundub olevat ikka üsna vintagelõng, pidin läbi pesema, muidu keelduti pähe panemast (no eks ma oleksin pidanud ise taipama seda teha!).

Kaunid nukuportreega kõrvarõngad ploomivärvi mütsi juures on teinud Einike Seiko, leidsin need Tartust, kohviku Elushetked vidinatekapist, mille riiulitel avastasin tema ehted. Praegu seda kohvikut seal pole enam, uus omanik aga pakub kohvi ja kooki edasi teise nime all. Vist on kohvik Karlova. Ei tea, võrreldes Elushetkedega tundub kuidagi ilmetu.

Üks õite mõnus pusa... ja teine veel!

p

Üks hea ja õige väikese poisi kampsun-pusa peab olema kapuutsi ja mõnusa suure kängurutaskuga! Kapuuts sai tehtud  kashmiirist!!, see on pehmemast pehmem, tasku tugevamast vanutatud kampsikust, et ikka saaks korralikult kraami sisse mahutada. Omanik paistab rahul olevat:)

Ja siin lume peal! (no oli lihtsalt ainus vaba plats) on venna pusa. Kapuutsiga loomulikult ja samuti mahukate taskutega.

 Neid oli nii põnev teha, otsida sobivat materjali ja leida kapuutsidele õige kuju. Tuleb tunnistada, et ise poleks selle peale tulnud, et kapuutsid peaks ikka ka tegema, kui mitte poiste emme poleks selgitanud, milline siis peaks olema see mõnus poistekas.

Hea soe märss

 Hea soe märss talveks tütre vanast kampsunist.  Oli minu lemmik sellel lõpmata pikal talvel.

Sellist üleõlavõrku on lihtne meisterdada, midagi tuleb ikka alati välja. Ainus miinus selliste märsside juures on see, et olgu voodriga või ilma, pooleliolev kudumistöö tuleb hoolikalt  pakkida, muidu turritavad varsti vardad kotist läbi.

Lapsele lõbusad kindad

Kui muidu rõõmsaid värve ei tihka kasutada, siis lapsed panevad asjad paika.

Kudusin Elisabeti palvel talle oranzikad kindad, kollaste lillede ja roosade kauniskividega, sellele ilule lisaks veel ererohelisi ja kollaseid pärleid. Kannab mõnuga! Vaikselt olen rõõmus, et ei pea pealuumustrit kuduma...

Meem

Vaat mida leiad, kui käid mööda blogisid kolamas, teades, et näed alati midagi vapustavalt kaunist. Leidsin Lini juurest, kuhu kiikasin lootuses, et jälle miskit hurmavat näen, sellise minu poole lennutatud meemi. Et mis see meem siis on? Täitsa tore asi on!

Reeglid:
1. Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

Ja et võtsin meemi vastu, siis pole muud kui hakkan vastama.

Need kaks õnnekividega prossi on mulle eriliselt armsad. Kivid  Ristna otsast lainepiirilt, prossid tegingi iseendale mõeldes . Samuti on nad tehtud suures isetegemise juurde tagasipöördumise õhinas.

Ja need kindad on samuti olulised, kudusin need möödunud aasta hakul ja kinkisin Irale, kellega me just tänu käsitööle jälle nii tihedasti oleme kokku saanud. Olin oma vanadest sõpradest vahepealsetel aastatel  kaugenenud, saime harva kokku, nüüd aga tegutseme koos nagu vanasti!

Aga kellele siis meemi edasi saadaksin?

Tänu blogipidamisele olen tutvunud nii paljude fantastiliste meistritega ja saanud imetleda nende loodut. Nende hulgas on neid, kes juba aastaid on loonud suurepärast käsitöökunsti ning seda ka oma blogides jaganud inspiratsiooniks ja imetlemiseks ja neid, kes küll aastaid käsitööd teinud, kuid  nagu minagi alles suhteliselt hiljuti asunud oma tegemisi kajastama.

Tahaksin selle meemi edasi saata Lemmile ja Triinule

Kollane ja pruun

 

Täna vaatasime ära Alice Imedemaal. See värvide pillerkaar, kostüümid, fantastiline! Ja Emma Leppermanni butiigis toimus reedel vot selline üritus. 

 

Kuidas mulle meeldisid küll Alice kõik maitsekates värvides kleidid, siiski Kübarsepp oma erilisusega trumpas kõik üle.  Mina kahjuks proovin pea alati värvide valmisel jääda alateadlikult, enamasti küll väga teadlikult hea maitse piiridesse, vahest siiski kaotan valvsuse, nagu nende kedridega siin... 

Materjaliks Abakhanist ostetud pruun mohäär, mille tokkidel polnud ümbriseid, tundub aga olevat vähemalt 50% mohääri. ja kollane pits on Novita Princess Mohair.

Koos selliste kedridega võib varsti kingad jala otsa lükata, kevadine  ja samas mõnusalt soe.

Hall, nii hall...

 Hallid, nii hallid ...

 

Suvel mere äärest korjatud klaasikillud ... igatsen suve.

Mine, mine lumekene,

kao kiiresti,

tule, tule, suvekene, 

tule rutusti!

Nii kirjutas armas Juhan Liiv 

Midagi ka poistele

 

Poisid, neile ei saa kunagi küll mõnusalt suurte taskutega kampsunitest, poest aga selliste taskutega täisvillaseid kampsuneid juba ei leia. Ega midagi, tuleb leida pehmeid ja vanu villaseid  ning neist siis midagi kombineerida.

  

Aitäh Karl Oskar, et oled ikka lahkelt appi tulnud, kui on vaja midagi selga proovida!