Wednesday, May 29, 2019

Valmis sai see vatt

Muhu nipiga vatt ehk kampsun, mida kanti Muhu rahvariiete juures. Vati seljatükk on alt kolmnurkse kujuga, see ongi nipp. Vatid kooti reljeefses nupilises koes, allservad ja õlakud kooti keerukordade vahele olevate väikeste koekirjaliste mustritega. Peale kudumist vatid vanutati ning siis kaunistati värviliste paelte, oranzide villaset riideribadega, mis olid sagedasti kaunistatud kas ristpistes või õmblusmasinal tehtud tikanditega. Üheaegselt seelikute aiadel moodi läinud lilltikandiga hakati nii  kaunistama ka vatte. Vatid kooti lühikesed, need ulatusid napilt alla vöökohta ja neid kanti nii, et pandlaga vöö pandi vati peale. Jaheda ilmaga võib kootud vatile peale panna veel kas vesti (sel juhul pandi vöö kõige otsa, ehk vesti peale) või napi rindu katva abuvesti. Huvilised leiavad Muhu vati kudumise kohta rohkem infot raamatutest "Meite Muhu mustrid" ja "Eesti silmuskudumine. Tavad ja tehnikad".




Minu kootud vatt on kaunistatud lihtsalt, plaanitud tikandid jäid ajapuudusel tegemata, sest kuigi kudumine võttis pikkade pausidega aega mitu aastat, siis lõpetamisega läks väga kiireks.



Tahtsin vatti valmis saada möödunud nädalavahetuseks, et seda tütrele esinemiseks selga anda. Selgus, et tal seda siiski vaja ei läinud ja mõtlesin, et mis seal ikka, proovin endale selga. Et ma peale kudumist seda väga ei vanutanud,  pesin vaid kergelt käte vahel hõõrudes tükid enne kokkuõmblemist läbi, siis annab vatt suhteliselt kenasti venima ja mahtus mullegi selga.


Üks pilt ka nipiga seljatükist.





Üks sarnane lihtne vatt Eesti Rahva Muuseumi kogudest:  ERM A 358:131




Ja siin veel tore perepilt, kus kahel naisel seljas vatt.



Foto:  Muhulased muhu rahvarõivais sajandivahetusel, JSM F 207:1 F, Muhu Muuseum,