Thursday, April 4, 2019

Kullamaa naine. 19. sajandi keskpaik. Näituselt "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"





2017. aasta juunis avas Eesti Rahva Muuseum suure rahvarõivanäituse "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal".  Näituse kuraator Reet Piiri. 
Püüan sellel näitusel väljas olnud Kullamaa kostüümi lahti kirjutada, iga eset  eraldi välja tuues. 



                                                                 Foto: Kristi Everst

S e e l i k  ERM A 509: 1915

Selle seeliku pikkus on 92 cm ja laius 2,50 m.

Kirjeldus peakataloogis: "ühelaidne pikitriibuline ristiriidest. Värvli laius 1,2 cm. Värvli pikkus on 79 cm. Valgest linasest labasest riidest, sellest ühes otsas 14 cm pikkuselt sinine labane riie. Värvli otsad on keeratud pahemale poole ja moodustavad aasad. Ühe aasa külge on sõlmatud kaheharuliselt umbes 90 cm pikkune linadest punutud nöör sõltuseks. Seeliku lõhendikuks on 20 cm pikkuselt lahti jäetud küljeõmbluse ülemine ots. Lõhendik on 0,7 cm laiuselt palistatud. Seelik on värvli juures volditud umbes 6 cm sügavustesse vabalt langevatesse lappvoltidesse, kusjuures voldi harjal värviline triip. Eest 31 cm laiuselt voltimata. Alla äärde seeliku pahupoolele on õmmeldud 12 cm laiune toot sinisest linaset labasest riidest.
Seelik on pleekunud ja koitanud. Värvel ja toot kohati kulunud." (eesti)
"Kodus tehtud, sinise põhjaga."


    

    Fotod: ERM











Eelmises postituses tutvustasin esimest sinisepõhjalise seelikut, mis on praegu väljas Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel, see on teine kaunis sinisepõhjaline seelik.

Aga ERMis on veel kolmaski seelik ERM A 566:686, mis nende kahega väga sarnane, kuigi on punasepõhjaline, valmistamise ligikaudne aeg 1861. a. Ka selle seeliku võib tegemisele võtta kui on soov teha komplekt, mida kanda  kabimütsi ja kurrupaelaga eest kokku tõmmatud kaelusega särkidega.


     Foto: Heli Kiverik. Seeliku voldi vahelt paistab pleekimata värv, kerad võrdluseks minu kootud                                                                            seeliku toonides




                        Foto: seelik, ERM A 566:686, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/478436 




Kasutaja Kristi Everst foto.

Foto: Kristi Everst. Kui hästi sobivad kabimütsi (vt allpool sama müts) ja seeliku värvid.

S ä r k ERM 509: 5023

Särgi mõõdud:  laius: 28.5 cm (varrukas); laius: 66.0 cm (selg); laius: 4.0 cm (mansett); pikkus: 46.0 cm (varrukas); pikkus: 118.0 cm; pikkus: 13.5 cm (õlalapp)



 

                          Foto: särk, naiste, ERM A 509:5023, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/502260 






                                      Foto: särk, naiste, ERM A 509:5023, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/502260 




Kaelus on kokku tõmmatud kurrunööriga. Tasub tähele panna, et kurrupael on aetud ainult särgi esitükile alates õlalappide esiosa poolt.  See on Lääne-Eesti rahvarõivasärkidele omane võte. Seljaosa on kurrutatud ja kaelatagust osa ääristab kitsas kraekant. Sellel särgil saab kurrupaela pingule tõmmates selle siduda nii, nagu me oleme rahvarõivasärkide sõltuseid harjunud siduma.
Eesti rahva Muuseumis Kullamaa särke vaatamas käies nägin aga kahel Kullamaa särgil kurrupaela, mis pole katkestatud. 

Nagu sellel naiste särgil (ERM A 566:805):

  
          Foto: Heli Kiverik. Kullamaa kihelkonna naiste särgi  ERM A 566:805) kaeluse kurrunöör

Ja sellel naiste särgil  (ERM 566: 806) on kurrupael samuti katkestamata. 


                            Foto: Heli Kiverik. Naiste särgi ERM 566:806 kaeluse kurrunöör

Särgid tehti  pikad. Külgedele õmmeldi Lääne-Eesti särkidele sammuavaruse jaoks küljesiilud.  Kaenla all nelinurksed lapid avaruse andmiseks. Särke õmmeldi nii ilma jätkuta (sai kanda suvistel töödel ja mujalgi ainult vööga) ehk alaseta kui eraldi alasega, mis oli enamasti jämedamast, kehvemast linasest.  Lugesin kuskilt, et suviti võisid naised isegi kirikusse teinekord minna särgiga, vöö ikka peale seotud ja siis seal peal vaid pikk-kuub. 

Näituse kostüümi särgil on 4 cm laiused mansetid, kaunistatud püvisilmpistes tornidega. Õlalapid pilutatud (ülemine foto). Varrukad on pidulikel särkidel laiad, ca 60 cm laiused. 



                                  Foto: särk, naiste, ERM A 509:5023, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/502260 


Särgi A 509:5023 joonis koos mõõtudega on olemas E. Kuigo artiklis "Eesti särkide lõikest XIX sajandil ja XX sajandi algul" (ERMi aastaraamat XXIII) tüüpilise Lääne-Eesti põhjaosa särgi lõike näitena. Sellistel särkidel on kaelaava ristilõigatud rinnalõike asemel küllalt sügav kaarjas lõige.  E. Kuigo kirjutab, et rinnalõhe kas puudus või oli lühike ja kaeluse palistusääre sees oli tavaliselt krookpael e. kurrupael ja osadel särkidel on seljaosa õlalappideni kurrutatud ja kantpaelaga ääristatud.

Pidulike särkide varrukad olid laiad, ca 30 cm laiused ja varrukasuu poolt tihedatesse nõelkurudesse kurrutatud.

19. sajandi keskpaigaks olid kuni 6 cm laiused värvlid juba levinud, varasemad särgid olid kitsaste, kuni 1 cm laiuste värvlitega.






 P õ l l ERM A 566: 657



                        Foto:  põll, ERM A 566:657, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/477512 

Sininsest peenvillasest lillelise koemustriga kangast. Põllepits ostukaup, valmistatud  villasest peenest lõngast.  Värvliks sinine puuvillane pael. Põll on paigatud ja pleekinud.

Seda põlle kandis annetaja  ruudulise seelikuga (ERM A 566: 659) ligikaudu 1891. a.

Põlle mõõdud:pikkus 83 cm, laius värvli juures 39,5 cm, allääres 82 cm. Äärepits 5,5 cm laiune. Värvli laius 1,5 cm, värvli otsad 41 cm pikkused põllepaelad.


                                                   Foto: Heli Kiverik. Põll pahemalt poolelt.

K a b i m ü t s  ERM 17346: 1/ab

Sama kabimüts on ka eelmise postituse kostüümi juures. 
Arvatav valmistamise aeg on 1765 a. Kogutud Teenuselt. 

Kullamaa kabimütse leiab muuseumide infosüsteemist kolm. Sarnase barokse ornamendiga kangast on ka Lääne-Nigula kabimüts.

Kabimütsid on ilma pehme polsterduseta,  nende seljatagune osa on kabjakujuline ja ilma kumeruseta.  Selle järele on ta ka oma nime saanud. 

Kullamaa kabimütside otsaesise lõige on sirge nagu allolevate fotode järgi näha. Samuti on iseloomulikud külgedel olevad kõrvad.



Fotod: ERM. Vasakul  ERM 17346: 1/ab, keskmine ERM 17346:2, paremal ERM ERM A 325:25

Kabimütsid tulid moodi juba 18 sajanil ja püsisid moes veel kõrvuti pottmütsidega 19. keskpaigani. Kabimütsi tõrjus välja pottmüts.

Nii kabimütsil kui pottmütsil on abielus naistel õmmeldud serva alla valge äärepits ehk treemel. Kuna neid mütse kandsid juba ka neiud, siis abielunaise seisust näitas valge treemel, vallaliste naiste mütsidel see puudus.

Kabimütsi kanti alati siidist lintidega. Kuigi kahel fotol on mütsid ilma lintideta, ei tähenda see, et neid polnud. Lindid kinnitatai mütsile nõeltga ja tavaliselt hoiustati neid eraldi.

Mütside lindid olid laiad, kuni 9 cm ja pikad.

Kullamaa kihelkonnas kanti kabimütsi peas üsna otse, mitte ei lükatud taha. Juuksed võivad jääda lahtiselt seljale rippuma. 


R ä t i k

Näituse rätik on arvatavasti  ERM A 509: 5356

                          Foto: rätik, ERM A 509:5356, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/504917 

Kullamaa kihelkonnas nagu ka naabruses olid väga hinnatud siidist rätikud, nii ilma narmasteta kui narmastega. Hangiti neid nii laatadelt kui harjuskite (rändkaubitsejad) käest. Selle Tõstamaalt kogutud rätiku legend ütleb, et ostetud linnast.

Mäletan Lihula kandi  rahvarõivaste näitust, kus välja oli pandud kodude kirstuvara. Seal oli näha imelisi siidist rätikuid. Aga jah, kust tänapäeval leida selliseid, see on teine teema.


V ö ö ERM A509:1551

See vöö on kogutud Vigalast, muisis on ta leitav teiste Vigala kihelkonna kirivööde seast.


                                      Foto: kirivöö, ERM A 509:1551, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/505130 

Samasugune vöö on ERM 11470

Kogutud Märjamaa kihelkonnas, valmistamise ajaks märgitud ligikaudu 1833.a. Vää lauis on 5,7 cm ja pikkus ilma narmasteta 210 cm.

Kumb neist vöödest näitusel väljas oli, seda ma ei tea.

Valik Kullamaa kihelkonna vöid on muuseumide infosüsteemist koos fotodega kenasti leitavad.

Kui ise omale kostüümi kokku pannes kirivööd valida, siis peab kindlasti vaatama, et nii seelik, särk kui kirivöö oleksid enam-vähem sama ajajärgu omad. Mina tegi teadmatusest selle vea, et tellisin omale kaks aastat tagasi Kullamaa vöö ära puhtalt meeldimise järgi. Nüüd juba tean, et tegu on hilisema vööga, mida enam hea meelega vanema seeliku peale ei seoks.




                                                                   Foto: Kristi Everst


E h t e d

Kullamaa naised ja neiud kandsid rikkalikult ehteid. Siin on näha vaid suur kuhiksõlg ja üks kodarraha helmekees.
Kaelarahad olid Läänemaal suureks uhkuseasjaks, neid riputati rinnale mitmes reas ehk paatritena. Kullamaa kihelkonnas "loeti täispaatriks 12 rahast koosnevat komplekti: alumises reas 5, keskmises 4, ülemises 3 raha. Kui rahasid oli vähem, siiis ei olnud see paater, vaid  lihtsalt rahad rinnas." (R. Piiri, Helmekeed, lk 5).

Rahad kindlasti nägudega vaataja poole, mitte näoga vastu rinda.

Kui raha pole kaela panna, siis helmekee ei tohi puududa.

Suurt kuhiksõlge kanti pidupuhkudel, sellele lisaks siis rahadega keed. Särgi kaeluse kinnitamiseks ülalpool kuhiksõlge olid väikesed hõbepreesid.  Kullamaa vanemad särgid tõmmatakse kinni kurrupaelaga, kinnituseks siis sobib veel väiksem prees, tänapäeval levinud tillukesed kuhiksõlekesed pigem mitte.




Kasutaja Kristi Everst foto.

                                                                    Foto: Kristi Everst


Ongi see kostüüm läbi vaadatud :)




4 comments:

  1. Väga täielik ülevaade. Ja millal siis siin sinu veel täiuslikumat komplekti näha saab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaks aastat tagasi tundus, et mitte midagi pole Kullamaa kohta, aga on ikka. Niiviisi olemasolevaid läbi kirjutades saab endalegi selgemaks, mis ja millal :) Tasa-tasapisi teen neid riideid, suveks paluti midagigi selga anda.

      Delete
  2. Verified elite Jaipur escorts offer hot and amazing delightful call girls in Jaipur they are well talented with curvy body. are you feeling tired or tensed and do you want independent girls escorts in Jaipur so don’t worry our agency give you all your needs escort girl will give you 100% satisfaction and make your day wonderful. Here you find at all you want, so call or contact our service now.

    ReplyDelete
  3. Therefore of these girls allow you to experience silent and excellent always. The individual escorts of Jaipur independent escort will do nearly everything in to guarantee you that you are having ultimate quantity of your time in their company Escort service in Jaipur.
    Escorts Service in Jaipur
    Call Girls in Jaipur
    Jaipur Call Girls
    Jaipur Escorts Service
    Escorts in Jaipur
    Jaipur Escorts
    Female Escorts in Jaipur
    Independent Escorts in Jaipur
    Jaipur independent Escorts
    Udaipur Call Girls
    Malviya Nagar Call Girls

    ReplyDelete