Friday, April 12, 2019

Kullamaa kihelkonna seelik Läänemaa neiu XIX saj. keskpaiga ülikonna osana 1957. a. "Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult"

Noppeid, siiski olulisi, siit ja sealt.

1957. aastal ilmunud "Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult" on mitmete autorite koostöös valminud.
Mulle väga meeldib, et toimetus on saatesõnas tähendanud, "et käesoleva väljaande trükkimisel ei saanud kõigi rõivaosade ja ornamentide värvust alati täiesti loomutruult edsi anda. Seepärast tuleb rahvarõivaste valmistajaile soovitada, et nad täpsustaksid värvitoonid muuseumis säilivate originaalide järgi." Seda peab arvestama mitte ainult selle väljaande puhul, vaid üldiselt.

Lääne-Eesti rahvarõivarühmast kirjutas Endla Lõoke (hiljem Jaagosild), kes pani kokku Läänemaa neiu ülikonna XIX sajandi keskelt (lk 129).
Komplekti kuuluvad Lääne.Eestile omased rõivaesemed ja lisandid, Kullamaa kihelkonnast on ülikonna juurde pakutud seelik.

Kasutaja Kristi Everst foto.


 Foto: K. Everst.  Sama seelik  ERM A 509:1915 pildistatud ERMi  2017. a.  suurel rahvarõivanäitusel  (Kullamaa naine 19. saj. keskpaigast).

S e e l i k ERM A 509:1915

Oluline on, et kirjas on selle seeliku materjali kulu ja mustrikord, mille ma siin ka välja kirjutan.

Materjali kulu ühele meetrile:
heledat potisinist 105 g
keskmist rohekassinist 20 g
tumesinist 30 g
keskmist madarapunast 60 g
tumepruuni 25 g
keskmist roostepruuni 30 g
heledat madarapunast 80 g
valget linast 10 g

Mustrikord:
1,5 cm heledat potisinist
0,1 cm tumepruuni
0,4 cm keskmist madarapunast
0,2 cm heledat madarapunast
0,1 cm valget linast
0,2 cm heledat madarapunast
0,4 cm keskmist madarapunast
o,4 cm tumesinist
0,2 cm tumepruuni / laugu keskkoht, samad värvid tagasi laugu algusesse

põhivärv (cm pole antud)

0,15 cm tumepruuni
0,4 cm keskmist roostepruuni
0,7 cm madarapunast
0,3 cm keskmist rohekassinist
0,1 cm valget linast / laugu keskkoht, samad värvid tagasi laugu algusesse

Seelik on 92 cm pikk  (ulatub pahkluuni) ja 245 cm lai. Volditud 5,5 cm sügavustesse lappvoltidesse, eest 32 cm laiuselt voltimata. Voldiharjale sätitud triibustiku tumedam osa. Värvel kitsas, pleekimata linasest riidest.

Kogutud Piirsalu vallast, Murru külast 1920. aastal. Valmistamise ajaks on kirjas, et tehtud ligikaudu 1860. a. Legend: "Kodus tehtud, sinise põhjaga."

Kangas on laiades, mahedates üleminekuvärvides triipudega. Põhi ikka see armastatud hele potisinine, mille järgi võib oletada, et selliseid kanti ka 19. saj. esimeses pooles ning et valmistamise aeg võib tegelikult olla varasemgi.

Pahemale poole õmmeldud sinisest linases riidest toot.

Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult"  Läänemaa neiu ülikonda kuuluvad veel: pilutatud ülalappide ja värvlitega särk (ikka selline, kus kurrupaelaga tõmmatakse kokku ainult särgi esiosa, kaela tagaosas 1 cm laiune kant ehk püstkrae)  Lihulast A 284:1; vöö Ridalast 11042; siidirätik 1527:52; kabimüts Lääne-Nigulast 10777 (praegu näha ERMipüsinäitusel Kullamaa kostüümi osana); valged puuvillased sukad Tõstamaalt 2726b; prees Mihklist 2777, helmed ja mustast nahast kingad.

Kui vaadata raamatu värvitahvlit, siis antud ülikond on üldmuljelt sarna Kullamaa naise-neiu riietega.

Kirjelduse lõpus on soovitused ülerõivaste kohta. "kanti lambamustast kodukootud riidest kampsunit, pikkusega umbes 4 cm taljest allapoole. Kuni vöökohani taljes, allpool seesidega. Pikk-kuub oli lambamustast kodukootud riidest, pikkusega poole sääreni. Allpool vöökohta voltide kimbud (hännad). Talvel kanti lambanahkset kasukat.






No comments:

Post a Comment