Sunday, March 11, 2018

Hakkame sättima EV 100

Ja me sättisime!




Sättisime rõõmuga,  kuigi koju Eestisse olime abikaasaga sõitnud ootamatult ja väga kurval  põhjusel.  See koosolemine ja sättimine saigi ette võetud mõeldes meie armsale, erilisele, alati rõõmsale ja imelisele Krammale. Kujutan ette kuidas ta oleks mõnusalt naerda saanud neid fotosid vaadates ja kindlasti oleks järgnenud meile nii olulisi mälestusi lapsepõlvest, kus vanaema lubas temal ja õel oma kirstust ikka riided võtta ja neid "tuulutada".  Tüdrukutel oli kogu kraam juba omavahel jagatud, sest ema, isa ja vendi need mängud ei huvitanud ju :). Paraku jah  vanaema Leena hoolega hoitud ja Muhust Hiiumaale kaasa võetud kirstuvarast on alles vaid riismed. Kuid Elisabet lubas talle hoida antud viimast vara hoolega hoida. Vahel tuulutada ikka ka!
Pisitasa olen püüdnud tema varandust kasvatada, kudunud talle sukad, heegeldanud vestid, kudunud kindad. Ja kuigi Elisabet kibeles niiväga põlle ette siduma juba mõned aastad tagasi, kui ta omale selle varanduse sai, siis pole aeg veel niikaugel. Kevadel saab ta juba kuusteist ja suveks võiks talle tegelikult juba kena satsiga põllekese teha :)
Aga kuidas siis mina ja Madlike riidesse saime?  Ikka jagus meilegi ühtteist. Minu seelik on Leena oma j(no kui ausalt rääkida, siis oli Leena seelik tagasi kangaks harutatud, muidu poleks see mull mingil juhul ju selga mahtunud. Vahepealne elu vanatädi diivanikattena polnud seelikukangast suurt rikkunud), põll samuti. Madlil ees olev põll, selle tegin Leena põlle järgi. Minu peas olev tanu ja põll ootavad muidugi aega, mil Elisabet neid kanda saab. Mehele tehtud vati üle olen ise väga uhke ja õnnelik.  Tasapisi otsin või teen ise jõudumööda juurde.
Nii me siis saimegi end terve perega riidesse sättida.


Ehteid vanu ja on uusi.



Minu lemmiktanu, imeline roosa, see on meie pere oma.



Särkidega on nii, et Leena oli nõnda väike ja armas, lühikest kasvu naisterahvas, et praeguseks mahuvad kolm tema särki tütardele küll selga, kuid Elisabet on nii pikaks kasvanud :) Soetasin talle ühe kantud UKU särgi. Minu särk pole samuti meie pere oma, aga küll ma olin rõõmus kui selle auväärses vanuses ja mulle paraja särgi omale sain.  



Pole lihtne. Millist põlle valida, kas panna vanem või uuem siilik :) See põll on selline lihtsake, aga mulle ikkagi meeldis ja nii ma ta soetasingi. Tehtud nagu näha ajal, kus midagi eriti saada polnud, ikkagi armas ja ehe.


Pildistamiseks tuli terve tuba ka ümber sättida. Keldrist üles tuua vana postament, kahjuks ei suutnud ma üles leida heegeldatud linikute karpi. 
Proovipilt. 
24. veebruaril oli imeline päikesepaiste.  Elisabet  rahvariietes läinud hommikusele lipuheiskamisele Toompeal ja tagasi tulles oli päike kõrgel taevas. Meie elutoas on alati nii valge ja peale selle pildi nägemist tuli aknast sissetulvava valgusega midagi ette võtta.  


Teine proovipilt. Elisabeti selja taga tulvab valgust sisse rõduuksest. Madli riietub, st valib tanusid ja põllesid. Paar aastat tagasi oli tal nii armas muhulik lühike juukselõikus, nüüd  tuli juuksed üles seada. Parasjagu ta pusib oma tanuga. Piltidel on tal tanu nii kesk pealage, kuigi sättisime selle kenasti laubale. Süüdi krunn, mis tanu sisse sätitud, aga mis kuidagi ei tahtnud paigale jääda ja  tasapisi tahapoole vajus, koos tanuga muidugi. 
Elisabet ja isa on koos nii toredad ja rõõmsad. 



Siis olid kõik valmis ja koputasin hea naabrimehe uksele, et ta meid üles võtaks.  Tegime tõsised näod pähe. Ja siis tegime rõõmsad näod. Vahetasime kohti. Ja kass käis vahepeal pildil :)


Panime lapsed ka istuma :)


                                                                   

                                             Ja siis õue! Eit ja taat lõpetuseks kojaukse ees.



Selline sättimine oli!

2 comments:

  1. Nii ilusad ja soojad inimesed olete! Kohe igate pidi. Ja kogu see Muhu kenadus, et see kirstuvara teie juures sedaviisi toredasti paljuneb. Uhke!

    ReplyDelete