Monday, October 12, 2015

Varrastel kootud suvekampsun sügiseks



Võtsin suvelõpul aega, et kududa see ülitavaline ja lihtne kampsun. Rida siin, teine seal. Kudumismasinaga saaks  samasuguse ja ehk paremagi tulemuse, kiiremini oleks saanud igal juhul. Aeg maksab. Kindlasti. Aga ei kudunud aja peale, saati veel maksu eest.  Kudusin tasahilju oma suve sellesse kampsunisse. 


Selle suve kõige-kõige ja üldse kõige pehmem lõng. Saamiseks tuli sõita üle mere Hiiumaale. Kes teab, see mõistab millest räägin. Villavabrikust saadud pehmed vihid käes, sai neid suvistel autosõitudel üle põlvede keritud. Pehmed ja suured kerad sain. Hele ja tume. Millist kirja kududa,  kas veel mõnd tooni oleks, mõtteid oli igasuguseid. Õrn taimvärvitud kollane vanadest varudest aga andis märku, et temagi aeg on käes. 
Kuigi ma tihti koon nõnda, et lõng varrastel annab mustri ka kätte on  muster sageli  kuskil juba olemas. Kas vana kinda või muu kudumi peal. See kampsun sai peale helehalli soonikut kirja, mis kaunistas kungisi meeste mütse. Sirvisin inspiratsiooni saamiseks Saara kirjastuse suurt "Eesti silmuskudumine 1. Tavad ja tehnikad" ja seal see  oligi. Edasi aga läks mõte lihtsalt uitama ja kuidagimoodi tekkis  optilise efektiga kirjavöönd varrastele. Seljatükile siis, sest kudusin eriti vanamoodsalt, kõigi külje- ja varrukaõmblustega. Eks ma valdan õmblusteta kudumist ka, aga klassika on mõnus.


Taskud pidid olema, muidu oleks võinud kudumata jätta, see oli tingimus!


Parajalt nööpe ka. Väike kaelus. Pemelt istuvad varrukad. 


Mõnus! Täitsa venitatavad taskud.


Liigutada kannatab ka, kuskilt ei paista kiskuvat.



Loodetavasti on kandmiskõlbulik see minu  selle suve kampsun.


Tegelikult peaksin nüüd koheruttu ammualustaud kindad ka valmis kuduma, lubadus tuleb täita:)