Sunday, August 30, 2015

Lahttasku

Kas lahttasku on kena ka linna argipäevas või oleme seda harjunud pigem igasugu laatadel käsitöömüüjate rahataskuks pidama ...  Muidugi  on lahttasku ka rahvarõivaste osa.
Mul endal on kolm taskut, mida aegajalt ikka kannan. Mõne kleidi või seeliku juurde lihtsalt tahan kanda tikitud taskut, olgu päev siis argine või vähe pidulikum.  Minu lilltikandiga taskud tegi mu ema ja tean, et neid tahavad kanda ka mu tütred. Seni pole lillemotiiviga taskud neid veel köitnud, aga kunagi kindlasti.
Ise olen tikkinud vaid ühe tasku. Ja see tasku on sel suvel juba kasutamist leidnud.
Sel päeval saime kohvikus kokku, et hoopis kindaid pildistada ja mida ma nägin ... minu tasku.  Mulle meeldis.



Olin Madlile mõni aeg enne seda õhe suvise aiapeo puhuks pakkunud üht-teist ja midagi läks käiku ka.




Tasku jättis ta endale:)

Täna aga sean kohevarsti sammud Kadriorgu, kuhu oodatakse kõiki  piknikule oma rahvarõivaid tuulutama, Lähen lapse saatjana. Ta keerutab seal oma rahvatantsutrupi Leesikatega piknikuliste rõõmuks tantsu.




Sunday, August 23, 2015

Kootud pulmakleit, ehk et Arktikas on villane kleit parim valik

Diana ja Eskil abiellusid kevadel, Longyearbyenis . Diana usaldas mulle oma pulmakleidi kudumise. Tänan südamest! See oli tema poolt julge otsus, sest proove teha me ei saanud (mina siin Tallinnas ja tema Teravmägedes),  mõõtudegi võtmine pruudi rõõmsa ootuse tõttu polnud eriti mõttekas. Nii et suuresti usaldasin oma vaistu. Kleidist tegin möödunud suvel ka ise oma jaoks mõned fotod, üks neist siin. Meenutuseks mulle endale, et kleidil on 6468 nuppu!

Kaunis ja särav paar!



Kui vaadata allolevat fotot, saate aru, et pikemad varrukad tihedas nupulises lehekirjas kleidl oli Dianal ainuõige otsus, seda enam, et ta soovib kleiti kleiti ka edaspidi kanda. Teravmägedas on ka suvel külm, keskmine temperatuur on ca 5 kraadi, talvel aga -12 kraadi.

Kontsakingades  Arktikas väljas juba ei ole, pulmapäeval oli väljas üle 10 miinuskraadi ja puhul tugev tuul ja sel fotol on Dianal jalas armsad ja soojad mukluk'id.



Imeline, nii palju armastust ja soojust õhkub sellest fotost.




Diana loal avaldan tema pulmafotod ja palun  neid mitte kasutada, aitäh.






Thursday, August 20, 2015

Muhuroosilised

Ei taha sõrmkindaid, tahan labakindaid. Muhuroosade rooside ja loomakestega. Üritasin seletada, et Muhus selliseid labakindad ei kootud, ikka sõrmikuid. Mul oli üks kinnas juba ka üsna sõrmedeni kootud, see soov aga esitati nii kategooriliselt, et üle ei jäänud muud kui tuli labakindaks kududa see kinnas. Harutasin siis roosid tagasi ja lisasin neile servakirjad.




Sellised labakindakesed siis. Et kogu lugu veel segasem saaks, selgus, et kindasaaja väidetavalt imetillukesed käekesed natuke suured selle paari jaoks. Nii et hetkel on varrastel enamvähem samasugune l a b a kindapaar, lihtsalt nii 7 mm laiem ja see pole veel kõik ... mõlemale mu tütrele sobisid kindakesed täpselt ja läks nii, et mõlemad tahtsid neid endale:). Praegu jäi peale noorema tahtmine. Mis ma siis teen? Veel kolmanda paari? 



Igatahes algselt pidid neist saama sõrmkindad, väikeste lillede asemel lihtsalt suurte roosidega. Roosaga ei tohtinud koonerdada!



Sõrmkindad on kootud Muhu muuseumis asuvate kinnaste (JSM 643:E1147) järgi. Mustrid leiab raamatust "Meite Muhu mustrid". Sealsamast  leitud ka labakute kirjad.

Wednesday, August 19, 2015

Hargivöö

Mõõtsin nii kuu aega tagasi selle vöö jaoks lõngad, kinnitasin elutuppa toolileeni külge ja punusin  filmi vaadates. Ja nii mitu õhtut järjest. Vaja mul seda polnud, lihtsalt tundus tore mõte punuda,  Ja mõned päevad tagasi  küsiti, et kas mul on kodus  midagi setupärast. Muidugi on, milles küsimus, viimane pool meetrit punumist ja kohe saab vöö valmis.
Ega väga pikk ei saanud, kahjuks kahte korda ümber piha siduda ei anna. Tutid lisavad aga pikkust ja saledale poisile sobib vast nõnda ka.


Nõndamoodi siis.


Mismoodi siis hargivöö tegemine käib?
Foto hargivööst hargiga.  Kas keegi pakub, mis funktsioon on hargil?:) Juba ette ütlen, et mõistatamine võib olla üsna põnev ...



                                                                   Foto;  ERM A 742:7//ab




Friday, August 14, 2015

Maasikalehekirjaga Paistu kindad


Punased marjad valgel pitsilisel taustal.




Ma olen alles paaril viimasel aastal mõned kindapaarid peenikeste varrastega valmis kudunud. Pitskoes sõrmkindaid nende sekka veel sattunud pole. Isegi ei tea, miks. Kas oli põhjus ehk selles, et õige lõng polnud minuni veel jõudnud. Nüüd on aga  head kindalõnga  võimalik  Saara kirjastusest nii hõlpsasti soetada ja kui avanes veel uskumatult tore võimalus viimasel hetkel Saara Suvekooli sõita, siis ...


Nii et need hõrgud iluasjad said valmis Anu Pingi näpunäiteid järgides. Selle kindapaari juuers on palju kauneid detaile - armas maasikalehekiri järgneb sakilisele servale, pitskude, mis üsna lihtsalt meelde jääb, aga siiski pidevalt tähelepanu nõuab. Ja muidugi imekena pöidlakiil, mida saab  muuseumifotolt  uurida. Oi, muidugi veel piki väikest sõrme jooksev armas pisikiri.



Need kindad on kandmiseks ja imetlemiseks loodud! Hakkan neid ise kandma, ootan juba sügist.

Aga samas on nad ka suvepäeval kaunikesed, kirikuaia lehtlas jäätist nautida.



Villased pitskindad on niisiis kootud Saara Heast kindalõngast 12/2, vardad olid 1,25 ja kel huvi, siis raamatus "Eesti silmuskudumine" on käeselja muster ka olemas.