Monday, May 4, 2015

Rätikud näitusel

Kas tõesti on viimasest postitusest möödas üle kahe kuu? Uskumatu:)
Aga ... olgu sellega siis nagu on. Mõtlen, et eelmise leekrätiloo jätkuks on kena teada anda, et Haapsalu Pitsikeskuses saab maikuu lõpuni neid leegitsusi ka oma silmaga näha. Kutse näitusele võtsin  Haapsalu käsitööseltsi kodulehelt 

Mai saabub pitsikeskusesse punaselt ja lehvides – meie galeriis on näitamisel Mustjala leekrätid, mis on valmistatud kooskudumise egiidi all Siiri Reimanni juhendamisel. Leekrätid on silmkoelised esemed, millest mandril on üsna vähe teada. Sellepärast peategi kõik ise oma silmaga vaatama tulema!

Kokku on välja pandud 18 Mustjala leekrätti ja 3 hülgeküti salli. Millised need hülgeküttide sallid siis on, seda saab juba näitusel uurida.
Näitusel näeb vaid punasest lõngast kootud leekrätte. Mustjalas kooti  samasuguseid rätikuid ka valgeid , kuid need olid leina ajaks.
Loodetavasti Mustjala naised ei pane säärast rätikulehvitamist  meile pahaks, kudusime neid huvi ja põnevusega. Mustjala rahvariideid on laulu- ja tantsupidudel  nähtud nii saare-kui mandrirahva seljas. Villasest lõngast leekrätikud võiks uuesti kasutusele võtta küll, ma arvan.

Aga  mul pole täna mitte ühtki uuemat ja põnevamat tööd näidata. On küll hulgaliselt erinevaid tööproove ja  pooleli on viis, kui mitte veelgi rohkem tööd. Loodetavasti saan nendega hiljemalt jaanipäevaks hakkama.
Kohe-kohe saan valmis sünnipäevakingituse Elisabetile - uued Muhu sukad ootavad veel pöidasid ja siis on valmis.
Oi kuidas tahaks talle lisaks sukkadele kinkida ka kaunid ummiskingad, kuid see on nähtavasti täitumatu unistus...
Kui ta eile oma sukad proovimiseks jalga vedas, tekkis kohe soov neid seeliku all näha, sobisid kokku küll. Mu meheema oli samas kõrval, tema hinnang oli igatahes kiitev. Aga et Elisabeti rõivad on just ajast, mil Muhus veel kanti  lappidega kingi, siis võiks tal olla pastla/päti kõrval ka ilus ummiskinga paar.
Mul on foto imekaunist erakogus olevast kingapaarist.


Millised südamed - roosad, oranzid, uhke!
Vähem kaunis pole samade kingade kannakapi kaunistus, selle järele muide sai  kingameistrit kindalks teha. Iga meister kasutas kapi kaunistuseks alati oma mustrirauda.


ERMi kogudes on samuti kauneid lappkingi. Mul oli hiljuti võimalus üht paari seal uurimas käia ja nendel heas korras kingadel on näha nuhu kingadele nii iseloomulikku peent tikutamistööd. See tallalaune muster pole mitte metallnaeltest, vain puutikkudest. Puust tikud sobituvad nahaga palju paremini kui metall ja on seepärast  praegu kasutusel, paljud ülikallid meestekingad tikutatakse tänini puutikkudega. Et tallaalune nii kaunis, see olevat ikka uhkuse pärast, kirikus põlvitades siis tagapool olijad näevad ikka ka, et kingake igati kaunis ka talla alt vaadates.

Siin siis tallaalune kauni mustriga.

                                               kingad, naiste (ERM A 291:473/ab); Eesti Rahva Muuseum


No vaat sellised unistused siis ...