Thursday, July 30, 2015

Sõba, suve jaheduses ja vihmas nõnda armas


Ei ole tegu poest soetatud ostukaubaga, on algusest lõpuni omatehtud soojahoidja.


Isegi kui vaim pole kangastelgede alla minemiseks valmis, lähed sa sinna ja üritad kuidagi hakkama saada. Mina sain lahke kooliõe abiga siduse tehtud ja head õpetajad aitasid hiljem vigu parandada. Ei tulnud kergelt ka kudumine, mis kursuse naistel tundus olevat lausa lemmiktöö. Valmis ma kuidagi selle sõbakese sain kootud. Väga ehmatav oli mahavõetudd tööd vaadata, rida rea järel ebaühtlase tihedusega kootud, üks ots tihedam kui teine.  Täielik läbikukkumine. Kuid ega midagi teha polnud, pidin töö siiski ette näitama. Eks õppejõud julgustas veidi, öeldes, et peale pesemist muutub pilt veidi paremaks.  Et aega nappis uue sõba rakedamiseks ja kudumiseks, lootsingi siis pesemise imele.
Mis moodi  ja millega pesta. Osa meist pesi oma töö käsitsi, kuigi õppejõud julgustas kasutama pesumasinat. Õrna villapesu programmiga muidugi. Minu sõba läks ka pesumasinasse. Välja võtsin täiesti karvase ja pooleldi viltunud narmastega kahuse hunniku. Olin oma kudumise jaoks soetanud  tundmatut välismaist (Norra) lõnga, mis oli minu jaoks väga hea hinnaga ja mul polnud aimugi, et lõng peale pesu  nõnda karvaseks muutub. Harutasin narmad lahti ja laotasin sõba kuivama, ahastades, et nüüd on mul lisaks ebaõhtlasele koele ka karvastatud pind (meie tööd just nimelt ei tohtinud olla nõndaviisi karvaseks vanutatud).

Kuivanuna paistis, et vähemalt ühtlasemaks oli kude muutunud, kui vastu valgust mitte vaadata. Ega midagi. Asusin kõlapookade tegemise juurde. Mõlema pikiserva jaoks kõlatasin triibulise pooga, külge õmmelduna oli pilt juba üsna kena. Otsanarmastesse kõlatasin samuti lihtsa kirjaga pooga, mille tegemisel lisasin töö käigus nii villaseid kui linaseid  lisanarmaid.  Kõlab lihtsalt, kuid kui kaua see aega võttis ... imekombel  ei hakanud midagi kuskilt kiskuma ega lokkima.
Ja siis oligi juba hindamipäev. Ei läinud pahasti, töö  üldmulje varjutas nähtavasti kudumise ja pesemise apsud.
Kui teised meie kursuse naised rõõmsalt plaani pidasid ja suve jooksul lubasid veel ja veel telgede alla ja taga istuda, siis mida nii entusiastlik pole. Üsna suure murega mõtlen järgmise aasta töö, sõbakirjalise teki peale.


Aga samas, pole midagi mõnusamat jahedal ja vihmasel suvel kui üks läbivillane ülevise. Kes teab, mõistab:)



5 comments:

  1. Üldmulje on vapustavalt kena! Ja kui hästi sobib selline ese meie külma suvesse!

    ReplyDelete
  2. Tundub mõnus!! Kindlasti on hea tunne omatehtud sõba soojenduseks ümbner võtta...

    ReplyDelete
  3. piltidelt paistab väga kena sõba..aga tõesti väga vajalik ja mõnus ese, ilma milleta nagu ei kujutagi ette

    ReplyDelete
  4. Oi, lugesin oma teksti nüüd üle ja ega tegelikult see asi nii pahasti ka kõik välja ei kukkunud, läbi pesemine oli omamoodi väike ime. Mulle endalegi meeldib lõpptulemus väga, kuigi see karvasus üldse oodatud polnud.
    Tänud hea sõna eest!

    ReplyDelete
  5. Piltidelt paistab küll väga kena! Muidugi koolitöödel on oma nõudmised, aga sellised läbi pingutuse tehtud asjad on endale lõpuks kõige armsamad. Ja sooja annab see ka kindlasti!
    Päikest!

    ReplyDelete