Sunday, April 20, 2014

Ülestõusmispühad

 
Kauneid pühi!
 

 

Thursday, April 10, 2014

Enne pikemat pausi

Alustasin väga eriliste kinnaste kudumist.

Need on Halliste kindad, ERM 1810.  R. Piiri Suures Kindaraamatus on nende muster olemas. Kellel  olemas L. Saksa Mulgi kirikindad ja kirisukad, neile on see kindapaar juba kindlasti tuttav.
Olin samuti juba ammu imetlenud nii seda kaunist kirja kui ka ilusate sakkidega ja mummukestega randmeid.  Et kunagi ise sellised valmis kooksin,  sellist mõtet ka  ei tekkinud. Nüüd aga ei tundu see sugugi võimatu, vaja oli vaid head õpetajat, õigeid vardaid ja lõnga.






Ei kujuta ette, millal need valmis jõuan, sest ühel vardal on 45 silma. Ühel real seega 180.  Lisaks suurele silmuste arvule on mitmeid kõhklusi ja kahtlusi, mille üle aru pidamine ka kudumist aeglustab.
Praegu on valmis ühe kinda randmeosa, mis tegelikult tuleks üles harutada ja paremini teha (ütlen juba ära, et seda ma nähtavasti ei tee).
Alustasin nimelt 120 silmaga, nüüd aga mõtlen, et oleksin võinud sakid, kasvõi mõned neist laiemad kududa. Nii oleksin saanud laiema randme ja poleks olnud vaja nii palju lisaks silmi kasvatada.




Siin on lähemalt näha, et ka ripskoes  triibud on kohaks. kus kinnas ehk pisut liiga järsult laieneb. Kui pisut venitada, siis see eriti ei höiri. mõtlen, et peale kinnaste läbipesemist panen randmetele vormid sisse ja venitan nad proportsiooni. 
Ega see mõte mulle eriti ei meeldi, aga no nii kaua läks juba selle randme kudumisele aega, et ma lihtsalt ei taha uuesti alustada.



Kes aga tahab ise sellise toreda töö ette võtta, see peaks hankima peeniukest villast lõnga, soovitavalt siiski mitte ühekordset. Minul juhtus nii, et valge on ühekordne ja tumesinine kahekordne. Randmeosas nii ja naa. Ja kahekordset on ikka palju mugavam kududa.
Sobib näiteks leedukate Roma lõng.
Vardad peavad olema muidugi samuti võimalikult peene, minul on nr 1, aga miks mitte ka proovida ära miinusvardad, näiteks 0,8.

Kaunist pühadeootust!


Friday, April 4, 2014

Paistu kindad

Kui ma 2011 aasta suvel panin end kirja Kristi Jõeste meistriklassi, siis olin muidugi lummatud tema raamatust Kirjatud teekond. Tema kindad, aga ka raamatu lood puudutasid ootamatult sügavalt. Need kaks päeva Tõstamaa rahvarõivalaagris paotasid ukse, mida enam kinni lükata ei saa ega tahagi.
Kohe koju jõudes alustasin õpitu proovimisega. Kudusin peenikeste varrastega Paistu puna-valged sõrmikud. Lapilise randme kudumine ja värvide otsimine, see oli väljakutse. Kogu kudumine oli väljakutse, seni olin ikka vaid soolikalaadseid kindaid kudunud ja need harjumatult laiad ja toekad sõrmkindad olid esialgu võõrad teha. Mäletan ka paarilt tuttavalt saadud torkeid, et no nii suured kindad, kellele küll ja et mis end vaevate selliste tegemisega, kui tulemiks torkivad pussakad. Oli tõesti nii:)
Sellised kindad said. Vardad olid 1,25 ja mustriosas 88 silma.
Lausa ootasin külmasid, kandsin neid terve talve. Kuigi jah, esialgu tundusid nad mulle tõesti karedad. kuid mitte suured ja pussakad. Ilusad olid nad minu silmale, kuigi eks nad ikka parajad pussakad ole.

Nüüd, peale mõne aasta möödumist olen ma aru saanud, et see õhin, mida tundsin, see pole kadunud. Oskusi pole kah märkimisväärselt lisandunud, kuid see pisku, mida olen omandanud, see on mind õnnelikuks teinud. Tõsiselt kohe, ma ei leiagi muud sõna.

Minu viimased kindad on jällegi Paistu lumehelvestega (ERM A 509 2880), kuid seekord mahutasin varrastele 106 silma ja suutsin siiski kududa naisekäele sobivad kindad.







Ja kellelet õppisin eriliste randmete kudumist, seda pole vist vaja kaks korda arvata. Muidugi. Kristi käsi on siin mängus. Mul õnnestus end kirja panna Mulgi kinnaste kursusele ja esimene tulemus on siin. Me saame kokku jälle aprilli lõpus ja siis tahaks näha, mida teised on valmis teinud.

Jälgisin oma kudumistihedust ja sain hakkama sellega, et mahutasin randmele samuti kuus sakki nagu originaalidel näha.  Randmed tegid nr 1 varrastel ja labaosas kasutasin  1,25 vardaid.





Ja kui ma esimeste Paistu kinnaste juures nägin ikka vaeva, et muster enam-vähem sõrmedele jooksma saada, siis neid kinnastel olen ma tulemusega rahul.

Ja kui nüüd veel lisada, et olen nüüd ka heade sepa tehtud varraste omanik, siis ... mine tea.