Friday, February 21, 2014

Roositud kindad mulgi moodi

Eesti rikkalikust kindapärandist leiab igale maitsele midagi. Mina armastan värve. Sestap meeldivad mulle ka mulgi roositud kindad väga.




 Oma kinnaste jaoks valisin rooside jaoks küll lõngad, mis mind sel hetkel paelusid.

 Keda huvitab, millised siis vanasti selle kandi kindad välja nägid, võiks siia kiigata.

 


 


Kudumisvõtted aga on sel kindapaaril õiged ja eestipärased.

Diagonaalsoonik, mida lõpetab keerukorrarida. Kiil, mille kudumist proovisin esimest korda ja mis teeb kinnastest tõeliselt hästi istuvad. Ja muidugi roosimine, mis on lihtsalt nii armas tehnika, et seda tahaks veel ja veel proovida.

Eriti meeldib mulle sõrmede roosimine,  kusjuures iga sõrm räägib oma lugu.

Lõngad nagu ikka maavillased ja vardad 1,25.
 


 
 

Thursday, February 6, 2014

Muhu värvid





Muhu sukad pole just kõige kiirem kudumine, eks ole.

Aga kui oled need valmis  saanud ja näed, kui ilusad nad jalas on, siis  on meelest pühitud need lugematud tunnid, mis neid kududes veetsid.







Aeglane kudumine, slow knitting.  Ja mitte ainult need töötunnid ei tee sellest aeglast kudumist. Kogu protsessi nautimine, selleks aja leidmine, selle väärtustamine, mida sa teed. Kõik lõngad on hoolega kogutud, üks siit, teine sealt.  Sul on peened vardad, hea oleks kui need su käele sobiksid ja ei väänduks paari rea järel. Hea õnne korral on võtta vanad ja tugevad  sukavardad. Mustrid on valitud tulevase kandja soovi järgi. Töövõtted on autentsed, õnneks on nende õppimiseks  nüüd igaühel võimalus tänu raamatule Meite Muhu Mustrid.







Palusin sukkade pildisamiseks oma tütrel selga panna Muhu riided. Need on nagu tema jaoks tehtud, täpselt mõõtudesse, tore on ette kujutada, milline nägi neis välja nende riiete kunagine omanik, mu abikaasa vanavanaema.
Ja kas pole Madli juukselõikuski väga Muhulik.

Vaatangi nüüd neid pilte ja mul on tunne, nagu keegi on aega tagasi keeranud. See on nagu lugu Muhu tüdrukust, kelle elu on toonud kodunt kaugele.
Siin Kalamaja pisikeses kööktoas on ta end sisse seadnud ja püüab suure linna eluga harjuda. Oma värvikatest riietest ta loobuda ei suuda.












Ah, tegelikult on aasta 201...