Wednesday, January 22, 2014

Enne lund ja lumega

Lumi muutis nii palju. Õhtud on  nii palju valgemad.

 




Enne lund olid vihmased aknad. Lillelapsed ootavad kevadet, et saaks õue.


Minul polnud lumetuses elamise vastu midagi, aga lapsed muutusid kurvaks. Haigused kimbutasid. Elisabet oli pikalt haige. Harjutas niplispitsi tegemist, päkapikk kõrval.


Juhtus, et kõik läks sassi ka. Siis ei jäänud muud üle, kui töö padjalt maha võtta.


Viltisime kahekesi kutsusid. Minu tehtud  veel kodu valvamas.


Lapsed tegid emmedele-issidele koolis jõulukingitusi. mina said sellise toosi. Niii ilus.


Ühel vihmasel  jaanuari alguse laupäeval õmböesin sünnipäevale kaasa võtmiseks väikese jänkupreili. Sellise pisut häbeliku jänkulapse.




Ühe röövlist jänesepoisi tegin ka, aga sellega jäin nii viimasele minutile, et jänesepoiss hüppas nõela alt otse kingikotti. Sünnipäevalapsele olla meeldinud.  Loodan, et see jänkupliks meeldis ka.

Roosa kera on nii oluline, et pidi kindlasti pildile jääma. Lubasin kududa muhu sukad ja neid ma siis nüüd koon ja koon ja varbaotsi pole veel näha.
Valmis peavad saama kuu lõpuks. Hoidke mulle pöialt, et jõuaksin...
 





 

Monday, January 13, 2014

Tõstamaa roositud valmis



Tõstamaa moodi roositud kindad! Vaadake eeskujuks olnud kindaid. http://www.muis.ee/museaalview/587366
Ja neid siin. http://www.muis.ee/museaalview/551120


Modelliks on mu tütar, kellele kindad veidi suured, kuid sellest hoolimata saab aimu, kuidas nad käes istuvad.
Kui kaunis vaatepilt see võ'is ikka olla, kui naised omal ajal taoliste kinnastega kirikus käisid.

 

Nagu juba kirjutasin, panin nende kinnaste mustri kokku, uurides erinevaid Tõstamaa kindaid. Käeselja mustri joonistasin foto järgi, randmemustri sain juhendaja, Anu Randmaa käest.



Värvid valisin heledad. Ehk järgmised teen tugevama punase ja rohelisega.



On nii mitu pilti siin, kindad on nõnda säravad lihtsalt, et ei saa vastu panna .... Ärge pange pahaks!


Nüüd on kõik!




Sunday, January 5, 2014

Läänemaa kindalinnud

Kudusin sügisel. Jällegi kindad, mida tahaksin kududa veel ja veel. Imekenad mu silmale. Eeskujuks muuseumikindad tähistusega ERM A 447:261ab. http://www.muis.ee/museaalview/625022



Tumeda sügava sinise leidmisega olin suurtes raskustes. madlile kootud lapilistega sain aru, et tõepoolest iga sinine ja punane kokku ei sobi. Nõu küsinud ja saanud, asusin õigete lõngade otsingule ... ja leidsin ka.




Nagu piltideltki näha, on need värvid pildile saamiseks kõvasti vastupanu osutanud. Muhu roosa hõõgub korvis külmalt ja punane lihtsalt hägustub. Sinisega seekord sain sõbraks ja sõlmisime vaherahu.

Head uut aastat!

Koon viimasel ajal vaid kindaid. Nii mulle vähemalt tundub, kuigi valmis olen saanud vaid mõned paarid. Kuid et tegu on minu puhul ikka tõsise slow knittinguga, siis ega ma rohkemat endalt ootagi.
Kodused aga on vist teist meelt. Tütar, aru saades, et ega minult midagi lahedalt enam nagunii oodata pole, ostis vaat sellise raamatu. Woodland knits, milles iga kudum on minu lapse unistuseks.

Stephanie Doseni kudumid on neile, kes armastavad haldjaid ja muinaslugusid. Olen juba jõudnud kududa metskitsetallega pontšo, hirvesarvedega mütsi ja haldjapärja. Varrastel on suur karukampsun. Kleepsud parimate mudelite juures ei lase soovidel ununeda.




Valisin Dropsi lõngad. Telliskivi Loomelinnakus on nüüd  lõngapood, kus need lõngad müügil ja poodi minek on lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Träpsuline Eskimo lõng oli seal olemas, kitsetalle jaoks leidsin lõnga Tartu maantee pisikesest lõngapoest.
Ringselt motiivi kudumine on üsna tüütu, uskuge mind, tulemus aga sai igati nunnu tütre jaoks.



Ja millal veel selliseid kudumeid kanda, kui mitte tema vanuses. Nii et lisa on tulemas, nagu juba ütlesin.