Saturday, September 13, 2014

Lõngad ja värvid

Viimastel nädalatel on olnud nii palju mõtlemist värvide üle, nagu ei iial varem. Enamasti on lõbus, siis jälle mitte nii eriti.



Kõigepealt oli Saara Suvekool, kus sain oma silmaga näha valgete lõngavihtide muundumist kirgasteks kiperoosadeks. No ei jäänud see esimeseks ega viimaseks sellelaadseks elamuseks sel suvel. Augustikuu viimasel päeval sain osaleda Liis Luhamaa  indigoga värvimise õppepäeval. See oli maagiline elamus. Kõik need veetemperatuuri mõõtmised, pulbrite lahustamised, ettevaatlik tegutsemine värvilaguse ja lõngadega, ei protsessi mitte rikkuda. Ja see hetk, kui sinine värv näitab end lõpuks lõngavihil.
Uh, see oli ilus. Lõnga sain ka ilusa.


Mul oli kaasa võetud lisaks valgele lõngale ka helehalli (tagumine vihike). Esiplaanil olev lõng käis värvilahus kaks korda (esimene ja teine keedus). Ja kui ma olin oma lõngadega lõpetanud,  imetlesin ma teiste värvijate järjest õrnemaid siniseid toone, mis nad värvipadadest välja võlusid. Ka väga kaunis.

Olen nüüd oma lõngavarud üle vaadanud ja eraldi sortinud lõngad, mis pole aniliinvärvidega värvitud. Ega palju mul neid pole, kuigi fotolt jäi välja veel kerad, sellised valkjaskollased ja pruunikashallid (ehk mõni teine kord).  Nüüd murran pead, millised neist omavahel kokku sobitada ja üks sokipaar valmis saada, mis pole sugigi kerge ülesanne.


Üldse olen ma viimasel ajal muudkui värve kokku ladunud ja siis jälle laiali. Mitte miski ei näi olevat enam kindel:)

Rist, roos ja elupuu. Ka teema, mis praegu paberil ja näpu vahel on.


Pildil fragment Paistu puusapõllest. Originaali peidupaik on Peterburi Riiklikus Vene Muuseumis.

Kaunist sügist!




No comments:

Post a Comment