Monday, May 13, 2013

Pisut jabur teepidu parimatele sõpradele

Hull Kübarsepp, Alice, Irvik Kiisu, Valge Küülik, Unihiir, Märtsijänes ja teised - kõik olid kohal sellel  teepeol.



Kui muffinite tegemiseks jahu otsa lõppes, läksid käiku ka väikseks jäänud villaste kampsikute ribad:). Pisut pärleid ja kuldseid nööpe kaunistuseks peale ja lauale. Ja kõik oli valmis.
Sõprade ootel ...




Astu aga edasi,  oled juba hiljaks jäänud ...  Irvik Kiisu ilmub ootamatult ...



Alice`i meelest paistis kass olevat heatahtlik, aga ometi olid tal v ä g a pikad küüned ja hiiglamapalju hambaid ...      "Irvik Kiisu," alustas Alice üsna ujedalt, sest ta ei teadnud, kas niisugune nimi kassile meeldib, aga see irvitas ainult veel veidi laiemalt. "Näe, esialgu on ta sellega rahul," mõtles Alice ja jätkas: "Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?"
"See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda," ütles Kass.
"Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu -" vastas Alice.
"Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed," sõnas Kass.

Alice mõistis, et sellele ei saa vastu vaielda ja söendas esitada veel ühe küsimuse: "Mis sorti rahvas siin ümberkaudu elab?"
"S e a lpool," ütles Kass ja viibutas paremat käppa, "elab Kübarsepp, ja s e a lpool," nüüd viibutas ta teist käppa, "elab Märtsijänes. Külasta kumba tahad, mõlemad on jaburad."
"Aga ma ei taha jaburate juurde minna," sõnas Alice.
"Sinna ei saa midagi parata, ütles Kass, "me oleme siin kõik jaburad. Mina olen jabur. Sina oled jabur."
"Kust sa tead, et mina jabur olen?" küsis Alice.
"Sa pead olema," ütles Kass, "muidu sa poleks siia tulnud."





Siiapoole ...


Just siia ...

Laud oli suur, aga kõik istusid hunnikus ühes lauanurgas.



"Pole ruumi! Pole ruumi!" hüüdsid nad, niipea, kui nägid Alice`it tulevat. "Ruumi on siin küll ja küll," ütles Alice pahaselt ja võttis ühe lauaotsa juures suures tugutoolis istet.



"Võtke veini," ütles Märtsijänes julgustaval toonil.
Alice vaatas laua üle, kuid seal polnud midagi peale tee. "Ma ei näe siin veini," tähendas ta.
"Seda polegi," ütles Märtsijänes.
"Siis polnud teist kuigi viisakas seda pakkuda," ütles Alice vihaselt.
"Sinust polnud kuigi viisakas kutsumata lauda istuda,"ütles Märtsijänes. Ma ei teadnud, et see on t e i e laud. See on kaetud palju enama, kui kolme jaoks," sõnas Alice.
"Su juuksed tahaksid lõigata," ütles Kübarsepp. Ta oli Alise`it tükk aega õige uudishimulikult silmitsenud ja need olid ta esimesed sõnad.
"Teil tuleks õppida hoiduma isiklikke märkusi tegemast," ütles Alice teatava rangusega. "See on väga kasvatamatu."




Seda kuuldes ajas Kübarsepp silmad hästi suureks, aga kõik, mis ta ütles, oli: "Miks on kaaren nagu kirjutuslaud?"
"Oi, nüüd saab nalja!" mõtles Alice...


Aga et  eile juhtus olema ka Elisabeti sünnipäev, kanti lõpuks lauda ka tort ja peale küünalde puhumist pisteti see teelaudkonna poolt pintslisse.



Muidu oli kõikidel väga tore, aga osa seltskonna vestlus muutus  Alice`ile  pikapeale lihtsalt talumatuks.
Ta hüppas sügavas nördimuses püsti ja läks minema. Alice vaatas korra või paar tagasi, poolkaudu lootes, et nad teda hõikavad...
"See oli kõige totram teelaudkond, mida ma eluilmas olen näinud!"



Lõpetuseks veel niipalju, et Irvik Kiisu kostüümi kudumiseks polnud palju vaja, jämedaid vardaid ja pehmet lõnga. Kapuutsi idee leidis Elisabet netist, saba on samuti tema näpunäidete järgi kootud, ülejäänu tuli juba lihtsalt.





Irvik Kiisu naeratuse joonistas Elisabet omale ise, sulges ennast vannituppa ja tunni aja pärast tuli juba Irvik Kiisuna sealt välja:)