Tuesday, February 26, 2013

Sitsijakk

Selline saigi:)



Materjaliks Ivanovo sits.   Elisabeti soovil said tipud jälle punasest riidest. Aga õmblemise ajal kogusin kõik sobivad riidetükikesed  kokku ja lõikasin tiputükkideks.
Istudes pole kahjuks ehk näha, kuid jakk istub imearmsasti. Kaarega seljaosa on väga praktiline ja ilus. Järgmise sitsijaki kangas on ka juba välja valitud:)

Paar järgnevat hetke.





 

Saturday, February 23, 2013

Sitsikanga otsingul

Varustatud kohalike prouade juhistega, suundusime täna hommikul sitsiriide jahile. Ega see lihtne pole, leida siin kohalikku sitsiriiet.  Ja minu soov on veel nii eriline, kangas peab sobima Kihnu sitsijaki õmblemiseks noortele neidudele, seega olema rõõmsalt punakas-roosakas ja väikese lillemustriga. Muud erksad ja heledad tooonid tulevad ka ehk kõne alla.
Siin on mu tänane saak:)





Esiteks suundusime Trjohgornaja vabrikupoodi. Kodulehelt jäi silma mitmeid kangaid, aga tegelikkuses oli muster kas väga suur või siis polnud antud kangast hoopiski.
Ostsin tüki ainsat poes leiduvat punasel põhjas väikese mustriga bjasskangast (150 cm lai ja 240 rubla meeter) ja ka ühe roosade lillekestega sitsist voodilina (kangana oleks odavam, kuid otsas parajasti). Kodus saime aru, et sitsijaki jaoks on see liiga hale, nii et jääb voodilinaks.

Pood on tore, väikese muuseumitoaga.

 

 
 


 

Ja imearmsad näidised. Kahjuks muuseumivitriinins.





Muide, tsaariaegne omanik oli töötajate poolt nii lugupeetud, et peale oktoobrireolutsiooni valis variurahvas ta töödejuhataks ja 1918. aastal sai temast oma endise vabriku direktor.

Aga tõsi on, et praegu rahavas ei taha enm punasel taustal pisikest lillemustrit ja seega seda ei toodeta, nagu meile öeldi.

Siis käisime veel huvitavates kangapoodides, kus nii lihtsat kaupa, nagu kohalik sits, polnud. Sain aga ühe Saksa puuvillase kanga, valgel põhjal kenad tillukesed puna-roosad lillekimbukesed. 150 cm lai ja meetri hind 630 rubla.

Peale lõunat sõitsime VDNH-sse. Paviljonis nr 70 on Ivanovo sitsi pood, väike putka suures laadahoones, kuhu mina suundusin. Abikaasa ja laps läksid midagi head ostma (kuivatatud metsmaasikad, vaarikamoos, meekärjed ja omatehtud klaaskommid nunnade käest, kuivatatud seened ja hapendatud seened Altaist,  präänikud ka mingist kloostrist, põdrakanepi Ivan-tee ja muud head ja imelist oli nende saak)

Ivanovo sits on kuulus ja olin hästi lootusrikas. Kuid mida pole, see on punasel või roosal taustal väike lillemuster. Kui varem mulle tundus, et seal toodetakse kõike, siis täna selgus, et siiski mitte.


Imearmsad kangad, aga nagu näha, üldmulje on sinine.


Hind muidugi soodne, alates 70 rublaset meetrihinnast.



Imeilusaid neerumustreid oli palju. Venelased ütlevad sellise mustri kohta kurkidega muster:)


Mulle väga meeldisid vanade mustrite järgi tehtud kangad. Kindlasti leiaks siit ilusat põlleriiet.



Mina ostsin  peenemustrilise ja  roosalillelise puuvillase riide (2.20 lai ja meetri hind 150 rubla) ja kingituseks ühe punase põlleriide vanast kollektsioonist. Tädile musliinist pearätikukupongi ka. Aga sitsiriiet täna mitte:)
Ka siin rääkis müüja, et minu soovitud toonide ja mustritega kangaid eriti ei toodeta.

Aga jäin oma väljavalitud kangastega rahule, sest võhikuna on mul nagunii väga raske valikut teha, valisin kõige lihtsamate kriteeriumite järele ju:)








 

Friday, February 22, 2013

Testisin sitsijaki lõiget, seepärast kangavalik juhuslik

"Käsitöö" kevadnumbris on sitsijaki lõiked. Sain paar päeva tagasi ajakirja kätte,  nii tore, ammu tahtsin proovida, aga lõiget polnud.
Madlil on kört olemas, seni on ta kandnud selle juurde õnnekombel teise ringi poest leitud  sitsipluusi, millel samuti poolpikad varrukad, pisike püstkrae ja punasel põhjal väike rõõmus lillemuster. Nüüd saan aga õige rõivatüki õmmelda.

Esimene katsetus. Suvaline kangas. 



Mõtlesin, et teen esialgu ühe proovitöö,sest ega ma eriti õmmeld ei oska ja sellepärast ka see rohelise põhjaga kangas, mis mul kodus olema juhtus. Et ei hakka kohe ilusat kangast raiskama ja mul pole veel ostetud ka. Kui valmis sai, siis tundus päris tore ja kui sobib, saab niisama kanda, kördi juurde õmblen ikka erksast riidest.

Homme lähen siis sitsiriiet otsima. Põnev:)

Wednesday, February 20, 2013

Mõttes on kududa uued kollased kindad

Kui Madli muhu kollase seelikukanga mustrilistele karupükstele paarilisteks kootud kindad varastati, pidasin plaani talle ikka uued teha. Ta soovis ka ikka kollaseid. Aga no kuidagi ei suutnud alustada. Samasuguseid ei tahtnud teha, paha tunne on ikka hinges ja tundus, et need jäävadki tegemata.

Eile aga võtsin aega ja uurisin Eesti muuseumide veebivärava lehel mitmeid tunde  kinnaste pilte ja lugusid.  Uurisin just Märjamaa ,Vigala kandi kindaid, et mismoodi näevad värvid fotodel välja.
Et mul aega oli, lappasin läbi ka kõik teised kindad, kus foto juures oli.
Kahju, et neid seal nii vähe on ja neistki paljudel pole juures kirjeldusi. No, osad muidugi tunneb juba pealevaatamisel ära, värvid ja mustrid on nii tuttavad. 

Aga, mis ma leidsin ja mis mõtte tööle pani, oli see foto, mis tuletas jälle meelde, et ma ju lubasin Madlile uued kollased kindad.

Imeilusad kindad, peene heegeldatud randmega.



                              ERM 18919/a, Eesti Rahva Muuseum. Kogutud 1917 aastal.


Nüüd on kaks võimalust. Kas hangin kuskilt ühekordset villast lõnga või vähendan mustrit. Arvan, et isegi ühekordse lõngaga ei mahuta ma kogu seda ilu kindale.






 

Wednesday, February 13, 2013

Kirikindad, väikeste punaste ruudukestega


Valge-punasekirju muster lambamustal põhjal. Mustrid Hiiumaalt, seepärast ka lambamust lõng.
Muster on osaliselt kolme lõngaga kootud ja nõnda said kindad ka hästi soojad. 
Mina nägin selliseid kindaid ajakirjas Käsitöö, kus oli artikkel Hiiumaa pikk-kuubedest, ühel fotol olid modellil käes säändsed kindad. Need olid küll labakud, mina kudusin sòrmkindad.





Samasugust sõrmekirja kootakse Kihnus ja kindlasti ka mujal Eestis. Hiiumaal kooti tervenisti selles kirjas  suuri  sinise- valgekirjuid meeste sõrmkindaid. Mina valisin lihtsalt ilu pärast.






Loodus sai  selline. Olin sel talvel mitmel korral kimpus oma liiga pika ja liibuva randmeosaga kinnastega,  sestap kudusin seekord mõõdukas pikkuses ja laiuses, et nii kinnas kui kampsunivarrukas koos lahedasti varrukasse mahuksid, nii et nad omavahel puselema ei peaks.
Aga kas Hiiumaal vanasti sellise mustriga kindarandmeid kooti, seda ma küll ei tea.




Kudumine oli ikka paras katsumus mulle, kes ma mingi kindakuduja pole. Näpuots katki  jälle ning pöial paistes. Pisut juba suudan vardaotsi suunata, aga ikka juhtub, et terav varras torkab läbi naha ja muidugi kogu aeg samasse punkti ju:)



Head sõbrapäeva:)


Sunday, February 10, 2013

Müts, kevadine


Tänane pehme ja vihmane ilm meenutab juba märtsikuud.  Ja pea see kevad käes pole.
Uue mütsi värvivalikut isprireerisid nii Elisabeti lilla sall kui ka ploomikarva karupüksid.

Jalutame Arbati poole. Otse ees üleval Uue Arbati algus.




Tunnelist välja jõudes paistab sissepääs metroosse, see punane hoone taamal.

























Vana Arbat.  Iga ilmaga on väljas tänavakunstnikud.  Kohvikud ja  igat masti söögikohti siin jagub, rahvast samuti .





Imehea Austermann Alpaka Silk .

Kududa on lausa nauding, eriti, kui ees on kaunis mustrijoonis. Muster ajakirjast Käsitöö, kevad 2011 ja autoriks Ilukuduja.

Saturday, February 2, 2013

Väike valge kleit

Väike valge kleit Madlile.

Kaetud üleni härmatisekristallidega. Nagu kristalliline härmatis sünnib vaid pakasega, sai ka see kleit, mis alustatud juba kevadel, valmis alles viimaste külmadega.

Saadan paki varsti teele ja kui tal kleit käes ja ka sobib, ehk tuleb lisaks mõni parem pilt ka:)



Lõng on Hobipunktist soetatud Haapsalu salli lõng.

Ka muster muidugi Haapsalu rätilt. Kudusin seekord 2,5 varrastel, pisut tihedamalt, kui ma tavaliselt koon.

Kui olin pildi ära teinud, hõljus sisse piibelehekleidis Elisabet, kes oli vesivärvidega oma juuksed õrnalt roheliseks tooninud ja teatas, et ta on Alice ja me võiksime katta teelaua:)  Mulle meeldis, kuidas ta oli oma kleiti väikese hõlmikuga täiendanud.



 

Friday, February 1, 2013

Kedrid

Väike kudumine.





Imeilus retro Pingouin Mohair 50 ja  heegelpitsi jaoks sama vana Alfoss Crystal Fleece Lopi.




Mina kannan oma kedrisid kodus tõesti igapäevaselt, nii on pahkluud soojas hoitud ja samas saan käia paljajalu, mis mulle lihtsalt väga meeldib.
Saabaste peale sätin kedrisid siiski harvem, sügiseti pigem pikendan kingakandmise aega, kuid need lillad kedrid sobisid kenasti ka saabaste peale.