Thursday, April 12, 2012

Kevadlilleline

Piibelehemüts Madlile. Kevadine, peenvillasest lõngast ja kõige armsama mustriga.



Nüüd imestan isegi, et miks selle mütsi kudumisega mul nii raske alustada oli:). Küll leidsin, et liiga õhuke lõng, et ilma voodrita mina  ei tee, et niisuguse imeliku suusamütsi servaga mina ei taha ja nii edasi. Nüüd on aga olen rahul, laia servaosa saab mitmeti sättida ja villane lõng soojendab piisavalt ka jahedamal kevadõhtul.
Olen õnnelik, Madli armastab meie omi mustreid ja inspireerib mind vardaid kätte võtma, ikka ja jälle.  Eilegi  Estonias, mõlemad ehitud Haapsalu pitsmustritega, mina oma uue suure räti ja Madli piibelehekirjalise kampsiga, tundsime end ülihästi. Rahvast täis saalis märkasin veel ühte kaunist Haapsalu salli kandvat kena noort naist. Püüdsime pilke, loodetavasti heatahtlikke:) Saalis oli palju vanemaid prouasid, Georg Otsa don Quijote ikka veel meeles ja võrdluseks kõrvus.  Vaatasin neid ja kujutasin neidki ette pitssallidega ehitult, aga nagu minu emalgi, on nende omaaegsed UKU-st ostetud Haapsalu sallid praeguseks ammu vanunud ja uute ostmiseks/tegemiseks pole nagu põhjust.
Järgmise Haapsalu salli koon oma emale.




Aga tagasi lillemütsi juurde.
Et mul sobivaid ringvardaid käepärast polnud, kudusin viiel vardal, 27 silmust igal vardal. Lõngaks Hobipunktist ostetud Haapsalu salli lõng.  Lõngakulu oli olematu:), vaevu paarkümmend grammikest. Varda numbriks 3.
Ringselt on lillepitsi hea kududa, ka kahandamine on lihtne, viiest õiest kena kimbuke lõpetab mütsi kenasti.