Monday, January 30, 2012

Tutimütsipäev

 

Ära sina sõida surra-vurra

Ära sina suuski ära murra

Surra-vurra sõidab käru

Kui teed setukale säru


Mäletete seda toredat laulu Ellen Niidu sõnadele:)  Tol ajal oli vist kõigil lastel sellised tutimütsid.



Saingi loa palmikuid kudada. Lihtne soonik, peoga palmikuid ja pehme karvatups, klassika!




Mütsijagu lõnga leiab varudest alati ja et soojem ja kohevam saaks, siis kudusin kahe lõngaga. Ostsin kunagi Abakhanist nimetut mohääri, oli hea ja odav, tokk maksis 15 krooni ja mul seda ikka on veel omajagu.
Mul on ühed lühi-lühikesed jämedad ringvardad, nr 4,5. Nendega oli nii hea kududa, et võtsin juba teisegi mütsi vardale.
Et mul meelde jääks, siis soonikule 74 silmust ja 3-3-3 palmikuid tegin 9 tükki, nende vahele 2 paehmpidist silmust. Niimoodi peaaegu lõpuni, siis sai palmikust kaheharuline 3-3 ja üsna kohe  valmis oligi.

See müts sai teisele Elisabetile, aga minu oma saab järgmise, meeldis tallegi:)



5 comments:

  1. Tõeline klassika! Tutike on hästi tore!

    ReplyDelete
  2. Eks ole! Aitäh Sulle ja nautige talve.

    ReplyDelete
  3. Küll tütrekesel ikka veab! Nii toredad asjad.
    Hoia jalad soojas ja käed töös -
    süda siis rahul ja õnnelik:)

    ReplyDelete
  4. Armas müts. Tutike on nii armas ja vahva.

    ReplyDelete
  5. Tänan! Väike asjake, aga rõõmustasin isegi, kui valmis sain.

    Kudusingi eile veel teisegi palmikmütsi sama mustriga. Kuid sellest sai tänu teist tüüpi lõngale hoopis teise olemusega müts.

    ReplyDelete