Friday, January 20, 2012

Hõõguvkollased kindad

Peitsin Madli sünnipäevakinnastel lõngaotsi ja muudkui ümisesin omaette... päikeseratas, päikeseratas, taeva tuline kera ...




Sünnipäevaks ta neid küll kätte ei saa, aga vaatab siis pilti!

Ja miks on Muhu seelikumuster kinnastel, saab ka kohe selgeks. Nimelt on Madlil  ka kollased karupüksid, samuti Muhu seeliktriipu.  Ja nii tal oligi väga vaja ka kollaseid kindaid:)





Karupüksid soetasime Eesti Käsitöö Majast ja arvan, et autoriks on Raja Kohv

Möödunud talvel proovisime  ka Liina Viira samalaadseid kollaseid retuuse, kuid tookord need ostmata jäidki, Madli ikka lootis, et ehk emme koob talle.  Mind aga see mõte just ei paelunud:)

Ja nüüd pidin vaid sõrmikud kuduma, kuigi ausalt, ega see kerge töö pole nende 1,25 varrastega, torkisin  ikka veel näpuotsa verele.
Aga peale suvist K. Jõeste kindakoolituse läbitegemist tunduvad need kindakudumiseks nüüd ainuõiged vardad. Samuti on tema kootud kindad sellegi paari inspiratsiooniallikaks, aitäh.
Oh, peab ikka tihedamini kindakudumisi ette võtma, siis saab ehk õige tunde kätte.

(Ei pannud enne tähelegi, kinnaste sinine on fotol kummaliselt valet tooni, tegelikkuses on  lõng sama tume, kui pükstel.)

29 comments:

  1. No eino osssaaa...imeilusad peened kindad!Tean millest räägid kui mainid torgitud näppe-mul ka elu esimesed sõrmikud käsil... Milline äge komplekt,appike kui eestlaslikult-sõbralikult kade:)

    ReplyDelete
  2. Ma olen vaimustuses!!! Küll on kaunid kindad! Ja milline suur töö on selliseid kududa...mul poleks püsivust.

    ReplyDelete
  3. Ole tänatud heade sõnade eest! Ootan mõned päevad, praavitan näppe ning ehk loon siis teisegi paari jaoks silmused varrastele.
    Näita siis pea oma kindapaari.

    ReplyDelete
  4. Näovärv muutus hetkega kadedusest roheliseks! Imeline! Aga mina soetasin endale just nr.1 vardad ja proovin ka! Kunagi...Ükskord...

    ReplyDelete
  5. Heli, kindad on võrratud!!! Sa oled nii tubli! Imepeenikeste varrastega on sündinud tõeline kunstiteos!

    ReplyDelete
  6. Nii ilusad kindad! Oleks mul ka sellised.... Mulle väga meeldib sõrmikuid kanda, aga nende kudumine nagu ei kutsu väga:)

    ReplyDelete
  7. Imekaunid kindad! Kujutan ette, milline pilgupüüdja nii päikeseline tüdruk on ;)

    ReplyDelete
  8. Ülle, mõtlesin siin, et mis mind nüüd siis nõnda köidab nende peente varrastega kudumise juures, peamine ikka see, et nii kootud kindad on tõesti karakteriga:)

    Pille, mul ka üks komplekt, kudusin suvel üht randmeosa, kuid kaks olid ikka jubedalt teravate otstega. Peaks proovida neid tömbimaks lihvida ja ikkagi kasutada, sest nüüd tahaks ka juba veel peenematega proovida.

    Triinu, aitäh Sulle!

    Krentu, tänan! Täna, kui valmis sain, olin ise ka rõõmus, esimest korda jäin sõrmedega enam-vähem rahule. Sõrmikuid meeldib ka mulle kanda (eks labakuid ka!), aga kui nende kudumist nii harva ette võtta nagu mina seda teen, siis on see paras ettevõtmine.

    AlleRaa, aitäh armsate sõnade eest!

    ReplyDelete
  9. Eksole, pidin ma neid nüüd vastu ööd nägema. Võrratult ilusad kindad! Ja nüüd ongi nii, et Une-Mati asemel tulevad vardad vist vastu ... Oeh.

    ReplyDelete
  10. Ma olen täiesti sõnatu! Vapustavalt ilusad!

    ReplyDelete
  11. OUMAIGAAD, kui ilusad! Ja sa said need ju nii kiirelt valmis! Sa oled minu eeskuju, alati!
    Madli

    ReplyDelete
  12. Aaaaaa! Imeilusad kindad! Kes siis seliseid päikselisi kindaid ei tahaks... mina küll tahaks. Oehh, tuleb eilne M.Aunaste saade kadeduset meelde... häbenen ka. ;)

    ReplyDelete
  13. Tänan teid!!

    Madlike, hea, et meeldivad:) Proovisin esimese hooga hoopis teiste värvidega randmeid, kuid lõpuks otsustasin siiski just tumedate randmeosade kasuks, tundus, et tegin õigesti. Proovin esimesel võimalusel Sulle su kindad saata.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tumedad randmeosad lisavadki selle õige vungi!

      Madli

      Delete
    2. Ja mul ongi nüüd tagavaraks ühed heledad Muhu kinnaste randmed:)

      Delete
  14. Tõeline meistriteos! Super! Sa oled tõeline meister!

    ReplyDelete
  15. Kuldselt soojad ja imelised. Olen ikka mõelnud, et nende hirmpeenikeste varrastega raatsid kududa neile, keda väga armastad - kõik see aeg ja armastus, mis töösse paned. Vägaväga armsad kindad on:)

    Grethe
    www.mugul.ee/blog

    ReplyDelete
  16. Imelised sõrmikud.
    Kui jämedat lõnga nende kudumisel on kasutatud?

    ReplyDelete
  17. Nii head sõnad, aitäh Teile!
    Need teevad südame soojaks ja julgustavad jätkama.
    Tõesti tunnen ka mina, et sellised kindad on nagu kallisasjad, millega oma armsaid rõõmustada.
    Grethe, Vahtra talu KohviG on võrratu:)

    Ja koon 8/2 lõngast. Ostan ka erinevate tootjate lõngu ja sobitan neid omavahel.

    ReplyDelete
  18. Südamesoojus sisse kootud, ja tõeliselt päikselised. Nii kenad!

    ReplyDelete
  19. :=) ma kaalun ilmselgelt omakasupüüdlikel ajenditel võimalust saada lapsendatud, vähemalt järgmise sünnipäevani! Ehk teisisõnu - VITAMIINIPOMM HINGELE!

    ReplyDelete
  20. Lapsendatud, või nii:, aga miks mitte vaadata oma sugulaste või naabrite seas ringi! Mõni hea inimene oleks ehk nõus olema soovide täidekudujaks/heegeldajaks, kasvõi ainult seepärast, et meeldivalt aega viita. Minu ämm ütleb ikka, et vanal inimesel pole lihtsalt vaja omale midagi teha, sest kõik on juba olemas.

    Ja tänud Teile kõigile, ikka heade sõnade eest!

    ReplyDelete
  21. Heli, eks sugulased-tuttavad koovad vahel ikka ja omamoodi toredaid sokke-käpikuid.

    Ning ema tehtud hõbedasädelusega "käpad!" (randmesoojednajad siis) on maailma kõige mõnusamad aga - need kindad on kohe väga erilised, selliseid igaüks ei oska!

    ReplyDelete
  22. Jaa, mu ema on ka teinud imevahvaid asju meile, aga jube kaua on läinud alati aega selle peale, et selgeks teha, mida me tegelikult ootame. Ja hästi vahva on, kui ta on selle miski ära tabanud.
    Mul läks nende kinnastega tõesti õnneks samamoodi:)

    ReplyDelete