Wednesday, March 16, 2011

Kevadised, kuid siiski villased


Seekord näitan omakootud püksipaari. Kudusin  ikka oma Madlile mõeldes.





Kudusin needki püksid sama skeemi kasutades, mida eile tutvustasin. Püksid erinevad teistest minu karupükstest oma kõrge pihaosa ja moodsalt lohvaka tegumoega, samuti on neil mõnusad taskud. Säärepikkus kevadine:)



Ka värvel on mõnusalt lai. Madli on siin valinud pealkantava pluusikese, samas võib  värvlit ka vöötada ja nähtavale jätta.


Taskutega olen ise väga rahul.  Paistab, et ka Madli.



Samuti soovisin, et püksid oleks pisut nagu allalastud ülaosaga, nagu ka fotol näha. Mu meelest annab see detail neile selle väikese kiiksu ja nii ei meenuta nad tavalisi retuuse.
Et kudusin jälle ilma Madlile jalga proovimata ja näen pükse tema jalas esmakordselt, siis märkan, et pisut oleksin võinud allserva soonikud laiemad kududa. Pildilt pole näha, et need on topelt tagasi keeratud ja siis pahemalt pool silmatud.

Lõngaks sobis neile pükstele hästi masinpesu kannatav G-B Wolle sokilõng Sprint. Lõngast 75% on villa ja  25%polüamiidi. Selline tugev lõng.

Vardad seekord nr 3

Tuesday, March 15, 2011

Ege kaunid karupüksid


Täna ei näita ma hoopiski mitte oma varraste alt tulnud karupükse, vaid Ege, andeka kuduja sääresoojendaid. Minu osa  siin oli vaid nõuannnete jagamises. Veendusin aga, et minu lihtne püksikudumise meetod toimib.



Seepärast palusin ma fotot valminud pükstest ja mõtlesin kirja panna mõned nõuanded. Ehk kulub veel kellelegi marjaks ära:)

Pükste  idee tekkis Egel peale kauni ja keerulise palmikutega vesti valmimist, mis, nagu ma aru sain, olevat tal peale kooliaega esimene suurem kudumine. Vaat nii. Kuidagi see jutt soojadele karupükstele läks ja nii asi alguse saigi.

Julgustasin teda kuduma ilma juhendita, mõõtes ja proovides.

Lõnga valikul sai määravaks talle tuttav firma, Drops (ka vesti tegi ta sama tootja materjalist) ja kodus olev sama lõnga tokk, milllest hea proovilapp teha.
Valitud villane ja pehme lõng on  päris paks, tellis ta seda 10 tokki oma S suuruse püksipaari jaoks, st 500 gr. Meetreid tokis100 ümber ja varraste valikul sai määravaks olemasolevad nr 4 vardad.  Oli üsna raske täpselt talle soovitada, mitu tokki vaja läheb, kuid lõpuks läks kõik nii hästi, et järgi ei jäänd midagi. 

Nüüd siis mõni nõuanne veel.

Kudumist alustada värvlist, nii on võimalik pidevalt proovides saada hästiistuvad püksid. Soovitav oleks värvliosa jaoks võtta number peenemad vardad ja kui oskust on, siis luua silmused abilõndale või heegelketile. Nii ei jää tunneli jaoks tehtud õmblus hiljem paks. Võib ka värvile teha vähem silmuseid ja viimasel real siis lisada, palju vaja.
Ege jaoks oli sobiv silmuste arv ringvarrastel 130. Tema veatu figuur ei nõudnud silmuste lisamist peale värvliosa. 
Kuni nö hargivaheni peaks kasvatama tagaosal umbes igal 10-l real 2 silmust (mõlemal pool keskjoone 1 silmus, tekib nagu omalaande õmblus), jälle pidevalt mõõtes. Ka esiosale võiks kasvatusi teha, vastavalt siis oma puusade laiuse järgi, kas sama palju, kui tagaosale, või vähem.
Umbes 10 cm enne hargivahet tuleks kasvatada viimasel 10-11 real ilus kaar, igal 2-l real 2 silmust. ja  nüüd vaja jagada töö kaheks ja asuda esmalt ühe sääre juurde, ülejäänud silmused abilõngale ootama.
Mugav on kududa sääreosa lühikeste ringvarrastega, kuid ka sukavardad on head.  Nüüd tuleks need järsult juurdekasvatatud silmused parajate vahedega kahandada, nii umbes igal 8-10-l real jälle kahel pool sääre siseküljel ja ikka kahekaupa.  Ikka vahest jalga proovides.
Pükste väliskülgedel pole vaja kasvatada-kahandada, kohev palmik selleks ongi, et vormub ilusasti kandja kumerusi järgides.
Kui kaaresilmused  on kahandatud, siis tuleks kahandusi jätkata oma jalakuju järgides kuni lõpuni.
Nii lihtne, eks oleja mis kõige tähtsam, püksid istuvad niimoodi kududes ülihästi!
Kui Ege jõudis soonikuosa kudumiseni, pidasime nõu ja soovitasin tal kududa sooniku asemel pisipalmikuid. See mõte tuli mul alles peale oma pükste valmimist ja nagu pildilt näha, on see ülihea lahendus, mille Ege imekaunilt vormistas. Mulle väga meeldib, et soonikuosa on kootud üsna pikalt.
Ning mis kõige lahedam, Ege idee oli küljepalmik lõpuni  soonikuosale jooksma jätta.


Nüüd sai nii pikk jutt, kuid ehk on kellelegi abiks:)



Friday, March 11, 2011

Üle nipi

Olen jõudnud kudumisega üle nipi, ehk siis seljaosa kolmnurkse pikenduse. Pisut harutamist käis ka asja juurde.
Algul mõtlesin, et nipp võiks olla põhilõngast. Pisut kudunud, sai selgeks, et üleni kirjatud kudumile võiks teha ikka väiksed kirjad ka. Mustriks valisin Madli soovitud sakid ja nunnud südamekesed . Ette öeldes, ka varrukad saavad sama kirja.



Ülesloomisrea tegin kahevärviline kalasabapaelana. Venib hästi ja on ka pisut paksem, kui tänapäevane ülesloomine. Sellele järgnevad kohe kaks keerukorda. Jällegi kahe värviga, et oleks ikka kenasti kirju:)
Et oli pisut kimpus valmiskoootud osa ülesrullimisega, siiski taipasin lõpuks teha vitsarea, ehk keerukorra. Harutasin ka mustrikorra jagu tagasi. Aitas kohe.



Et Madli sooviks oli saada justnimelt need roosid (Meite Muhu Mustrid lk 79) varruka allserva. 
Nagu näha, on roosid hiiglaslikud, see tuleb sellest, kood ju hirmus jämedate varrastega - nr 2,5 ning varrukasuule mahub neid vaid kaks. Sesatp mõtlesingi, et kasutan roosirida ka kampsi servas.




Juba praegu on näha, et kampsuni värvid ja muster on väga retro. Teeme sellise popi pisikampsiku, kirjutas Madli. Eks näis, mis välja tuleb:)

Wednesday, March 9, 2011

Ülesloomine


Värvid valitud, kavand olemas, soovitud kirjad teada.



   Tuleb kirjatud kamps Madlile. Muhu mustrid saavad sisse kootud ja tegumood on samuti ispireeritud Muhu vattidest. Traditsiooniline vatt sellest aga ei tule, Madli kavandatult  on kampsun kirjatud sukamustritega, säärisekirjalised varrukad saavad loodetavasti lopsakalt puhvi. Kampsile soovib ta ka  "nunnusi pärlnööpe või muud nunnut":) ja vikleid ning kui vähegi saab, siis ka nippi. Oligi vist kõik!




Aga ... mind on viimasel ajal tabanud lõpetamata kudumite needus. Poolikuid töid on mul alati varrastel. Siiski on tavaliselt tegu sellega, et kas kaob tahtmine,  või esialgne pakiline vajadus. Nüüd  aga on pooleli jäänud tööd, mida ma tõesti väga tahaksin lõpetada. Lõng on enne lõppu otsa saanud. Madli karupüksid ootavad lõnga. Turbani kudumine jäi pooleli, sest lõng sai otsa. Ühe peapaela olin sunnitud tagasi keraks muutma, sest lõng ... sai otsa muidugi.

Nende paksust lõngast peapaelte kudumine tekitas isu kududa mõnusalt jämedate varrastega üks suur pehmest lõngast jakk kevadeks.  Mul oli varuks ostetud Emmebi Nazca lõnga. Helesinist, sest soodusmüük oli ja muid toone polnud:)

Nii,  olemas 17 tokki helesinist lõnga.  Liiga hele minu jaoks. Aga mul ju veel 10 tokki  halli Rowani Kidsilk Aurat.  Panin kõrvu, mu meelest sobis. Hall mahendas helesinist ja ka proovilapp näitas, et nr 9 varrastele need lõngad meeldivad.



Plaanisin puuduoleva halli mohääri asendada mõne teise lõngaga. Kududes sai selgeks, et ei  taha kasutada muud lõnga. Sest Aura on nii erilselt pehme ja siidjas.
Nii jääb ka see kudum ootele ...

Thursday, March 3, 2011

Pööratud paelad

Eile oli nii päikseline ilm, jalutasin pikalt, mütsiga juba palav. Aeg lubatud peapaelu kuduma hakata.







Kogusin kokku oma jämedamat sorti lõngad,  peale ühe kõik soetatud sekkaritest väga väikese raha eest.



Tunduski õige nendest retrolõngadest just peapaelad kududa.


Käisin prooviks tiiru linna peal ja mulle täitsa meeldis. Kõrvad ja kukal soojas. Ma muidugi jube külmavares ka, mida rohkem kihte ümber, seda mõnusam.                                                               


Kududes tekkis uusi ideid ja seega jätkan peapaela teemat. Praegu on varrastel  turban, need paelad viisid nagu iseenesest turbani kudumiseni:)

Hallile paelale kulus lõnga umbes 70 m ja vardad  võtsin 5,5. Kudusin lihtsat soonikut ja pööratud enne kokkuõmblemist.

Teise paela jaoks võtsin vardad 8 ja kudusin parempidise pinnana, pöörde tegin palmikuvõttega.


Wednesday, March 2, 2011

Pooleli

Need karupüksid jäävad  ootama järgmist talve. Lõng sai otsa ....  umbes põlvedeni jõudsin kududa.
Nüüd pole muud, kui saata keegi vaatama, kas Karnaluksis on veel Gedifra Shetland de Luxe helehalli (9216) lõnga.



Hakkasin neid pükse kuduma Madlile, kes kurtis hiljuti, et kintsud külmetavad. No ma raiskasin aega talle pika kampsi kudumisega ja ega meil juttu ei olnud, et tahaks nagu ka palmikutega sooje retuuse. Ise ma talle eriti peale ka ei käinud, sest hakata samal hooajal kolmandaid pikki villaseid pükse kuduma ....  lootsin vist, et talv saab märkamatult läbi. Aga muidugi seda ei juhtunud:)
Ja üks põhjus varraste järele haaramiseks oli veel see, et  keegi  tema tuttav  oli oma vanaemal palunud just  palmikutega karupüksid kududa, minu eelmiste järele. No selle peale ma lihtsalt pidin talle ka sellised lubama.


Tuhlasin lõngakotid läbi ja vot just see lõng tundus õige. Mulle meeldib, koostises on 50% villa, 25 beebialpakat ja 25% mohääri. Kududa on nii mõnus ja kuna olen sellest kudunud, teadsin, et hoiab hästi vormi ja on ka vastupidav lõng. Vardasoovitus on 4, mina võtsin  vardad 3,5.

Mul oli 5 tokki ja veel mõned tokilõpud. Kokku siis umbes 6 tokki. Ühes tokis on 115 m. Teadsin küll, et kuidagi ei tule välja, aga hakkasin ikka kuduma. Jalgratturipükste mõõtu nad praegu on. Küllap ma saan ka puuduolevad tokid.

Tuesday, March 1, 2011

Lemmikehted



Möödunud suvest  on sellised puupärlid mu lemmikud ja algavaks hooajaks tegin juurde erinevates värvides! Puumummude ja -klotsikeste lummuses olen hullult ja kuna keed on oma lihtsuses nii võluvad, siis ....  ei lõpetanud enne, kui mu ainus rull linast otsa sai :). Pärlid olid mul hangitud juba möödunud suvel. Nagu näha, neid on kohe igat masti ja värvi.

Juhend ilmus ajakirja Käsitöö 2010 sügisnumbris ja autoriks on Liana Roos.

Kõige armsamad aga on siiani ehete autori Liana Roosi enda tehtud kaks keed, mis ma temalt  mullu ostsin. Ühe kinkisin oma sõbratarile sünnipäevaks ja see on üle aastate kõige õnnestunum kingitus, mis mul on õnnestunud talle teha. Teine on puhlakapunane pärliuss, mille pilti ajakirjas võib näha.  See on lihtsalt selline ehe, mida pean iga päev nägema, ripub mul esikus seinal.

Ja Liana keed inspireerisid mind tegema neile lisaks ka kõrvaripatseid. Siin on üks paar möödunud suvest.




Madli pildistas.