Tuesday, March 15, 2011

Ege kaunid karupüksid


Täna ei näita ma hoopiski mitte oma varraste alt tulnud karupükse, vaid Ege, andeka kuduja sääresoojendaid. Minu osa  siin oli vaid nõuannnete jagamises. Veendusin aga, et minu lihtne püksikudumise meetod toimib.



Seepärast palusin ma fotot valminud pükstest ja mõtlesin kirja panna mõned nõuanded. Ehk kulub veel kellelegi marjaks ära:)

Pükste  idee tekkis Egel peale kauni ja keerulise palmikutega vesti valmimist, mis, nagu ma aru sain, olevat tal peale kooliaega esimene suurem kudumine. Vaat nii. Kuidagi see jutt soojadele karupükstele läks ja nii asi alguse saigi.

Julgustasin teda kuduma ilma juhendita, mõõtes ja proovides.

Lõnga valikul sai määravaks talle tuttav firma, Drops (ka vesti tegi ta sama tootja materjalist) ja kodus olev sama lõnga tokk, milllest hea proovilapp teha.
Valitud villane ja pehme lõng on  päris paks, tellis ta seda 10 tokki oma S suuruse püksipaari jaoks, st 500 gr. Meetreid tokis100 ümber ja varraste valikul sai määravaks olemasolevad nr 4 vardad.  Oli üsna raske täpselt talle soovitada, mitu tokki vaja läheb, kuid lõpuks läks kõik nii hästi, et järgi ei jäänd midagi. 

Nüüd siis mõni nõuanne veel.

Kudumist alustada värvlist, nii on võimalik pidevalt proovides saada hästiistuvad püksid. Soovitav oleks värvliosa jaoks võtta number peenemad vardad ja kui oskust on, siis luua silmused abilõndale või heegelketile. Nii ei jää tunneli jaoks tehtud õmblus hiljem paks. Võib ka värvile teha vähem silmuseid ja viimasel real siis lisada, palju vaja.
Ege jaoks oli sobiv silmuste arv ringvarrastel 130. Tema veatu figuur ei nõudnud silmuste lisamist peale värvliosa. 
Kuni nö hargivaheni peaks kasvatama tagaosal umbes igal 10-l real 2 silmust (mõlemal pool keskjoone 1 silmus, tekib nagu omalaande õmblus), jälle pidevalt mõõtes. Ka esiosale võiks kasvatusi teha, vastavalt siis oma puusade laiuse järgi, kas sama palju, kui tagaosale, või vähem.
Umbes 10 cm enne hargivahet tuleks kasvatada viimasel 10-11 real ilus kaar, igal 2-l real 2 silmust. ja  nüüd vaja jagada töö kaheks ja asuda esmalt ühe sääre juurde, ülejäänud silmused abilõngale ootama.
Mugav on kududa sääreosa lühikeste ringvarrastega, kuid ka sukavardad on head.  Nüüd tuleks need järsult juurdekasvatatud silmused parajate vahedega kahandada, nii umbes igal 8-10-l real jälle kahel pool sääre siseküljel ja ikka kahekaupa.  Ikka vahest jalga proovides.
Pükste väliskülgedel pole vaja kasvatada-kahandada, kohev palmik selleks ongi, et vormub ilusasti kandja kumerusi järgides.
Kui kaaresilmused  on kahandatud, siis tuleks kahandusi jätkata oma jalakuju järgides kuni lõpuni.
Nii lihtne, eks oleja mis kõige tähtsam, püksid istuvad niimoodi kududes ülihästi!
Kui Ege jõudis soonikuosa kudumiseni, pidasime nõu ja soovitasin tal kududa sooniku asemel pisipalmikuid. See mõte tuli mul alles peale oma pükste valmimist ja nagu pildilt näha, on see ülihea lahendus, mille Ege imekaunilt vormistas. Mulle väga meeldib, et soonikuosa on kootud üsna pikalt.
Ning mis kõige lahedam, Ege idee oli küljepalmik lõpuni  soonikuosale jooksma jätta.


Nüüd sai nii pikk jutt, kuid ehk on kellelegi abiks:)



2 comments:

  1. Senised mini-karupüksid olen kudunud vastupidi-alustades säärtest. No ikka täiesti teistmoodi, lisaks õmblemine ja üheks tükiks ühendamine jne. Aga sedasorti tegemist võib vaja minna, sügisepoole nt.
    PS! Ma ei jõua värvikireva kampsuni valmimist ära oodata.

    ReplyDelete
  2. Nele, ka mina olen lastepükse kudunud nii, nagu sina. Nüüd aga arvan, et see meetod sobibki just täiskasvanu pükste kudumiseks. Võimalus töö käigus proovida on boonuseks. Ja ringselt on nii mõnus.
    Tore, et pani mõtted liikuma:)
    Kirju kamps tuleb ... tasapisi, üks varrukas peaegu valmis.

    ReplyDelete