Saturday, February 19, 2011

Kullamaa


Kullamaa ... kas pole kaunis. Sinna tahaks.
Kullamaale saan mina  tädi Hulda juurest otse läbi metsa, kaheksa kilomeetrit metsateed. See tee ehitati, kui ma olin algkooliplika ja veetsin kõik oma suved tädi juures maal. Ja teeäärsed raiesmikud punetasid metsmaasikatest.



Ja seelikutriibud on seal maal muidugi kuldsed.

Selle pildi saatis mulle Madlike, kes oli kodus pununud mitmeid uute mustritega netijuhmeid ja need ka nõnda armsasti tutilisteks teinud :).

3 comments:

  1. Oi ilusad mälestused... maasikat ja kõik. Mulle oli lapseeas armas üks mets, mis kasvas kaljud ja pikad männipuud nagu minu oma kuninganna loss. Oli ka üks kosmos rakett seal :)

    ReplyDelete
  2. Kaunilt kuldsed tõesti ja armsad mälestused! Mulle kangastuvad kududes-heegeldades samuti sagedasti kaunid mälestused möödunust.

    ReplyDelete
  3. Jaa, mälestused ja igatsus ... see pilt sai nii tulvil päikest, et igatsus sooja ja kuldse suve järele oli lausa väljakannatamatu:)

    ReplyDelete