Monday, August 30, 2010

Uues Maailmas täna Kudumisgraffiti õhtu! Koome Uue maailma festivaliks.



Kui oled täna õhtul Tallinnas, siis tasub ehk kohale minna ja midagi lahedat nädalavahetusel toimuvaks Uue Maailma Festivaliks kududa. Plaan on kaunistada kuduumisgraffitiga tänavapostid, turulauad, kiiged  ja lava.http://www.uusmaailm.ee



Lisa vaata  kudumisgraffiti ürituse kohta siit

Wednesday, August 18, 2010

Seelikutriibulised


Kui tegin prooviks esimese seelikutriibulise kaelavõru, siis oli see villasest lõngast ja suvel sellist kanda oli ikka üsna võimatu. Nüüd võtsime aega ja tegime pilte suvistest puuvillastest triibuvõrudest!

Siin on Hargla naise seelikutriipu kaelaehe.


Sellel pildil aga lisaks ka Hargla neiu triibuvõru.




Muidugi on villasega mähitud võrud pisut kaunimad, minu silmale kuidagi paremad vaadata. Kuidagi rohkem seelikutriibulisemad, mahedamad. Puuvillane lõng aga on palju nahasõbralikum. Arvata võib, et maavillast võru turistist ostja naljalt kaela ümber ei pane palaval suvepäeval. Talvel saab teha jälle villaseid, musta kõrge kaelusega sviitri peal võib selline lihtne ehe üsna põnev välja näha.

Tuesday, August 17, 2010

Sügisvärvides barett

Heegeldatud rõõmsates sügisvärvides bareti tööjuhis on ka sessamas uues ajakirja "Käsitöö" numbris.
Iseenesest väga lihtne asjake, aga ehk pakub huvi. Mulle väga-väga meeldib ajakirjas olev meeleolukas foto, aga mõtlesin näidata sama mütsikest pisut lähemalt. Kliki suuremaks!



Nende barettidega oli nii, et esimese heegeldasin ju tütarapsele. Ei kujutanud alguses sellist lopsakat lillelist mütsi täiskasvanu peas ettegi. Aga nüüd on neist kuidagi saanud sellised kõigile sobivad mütsikesed.



 No säti pisut paremini, kamandasin mina kaamera tagant!



Just nii võiks seda baretti kanda! Hea tuju teeb endale ja teistelegi.

Pisut nippe lõnga valimiseks. Parim tulemus jääb sellisest peenest mohäärist, näiteks Alvita Pukas või ka seesama halli kampsuni  Kidsilk.
Ülipeent lõnga võib heegeldada kahekordsena, siis aga muidugi muutub kohe kasvatamiste-kahandamiste arv. Aga mulle on elu õpetanud, et ükski tööjuhis pole täpselt minu käele ning alati on olnud vaja pisut kohendada oma käe järele, sama heegelnõela valikus, igaühele oma.
Iiri roosi heegeldades kasutavad paljud heegeldajad  kaht erinevas suuruses heegelnõela, et vältida kiskumist  või siis hoopis lainetamist. Nii et, kuigi minu juhendis on kirjas heegelnõel nr 3, siis võib proovida ka 2,5-ga heegeldada.


Simba saalis meil pildistamise ajal ümber jalgade, lõpuks väsis ja heitis puhkama.  Kui hästi talle need mütsivärvid sobiksid:) Ei suuda vastu panna ja panen ka pildikese meie 15 aastasest kassiisandast.


Monday, August 16, 2010

Vausabamustriline kampsun ajakirja Käsitöö sügisnumbris

Head sõbrad, uues sügisnumbrist leiab sellise lihtsa vausabalise kampsuni. Olemas on ka tööjuhis. Imetlen ikka ja jälle blogides näidatud imekauneid haapsalu salle ja just need imelised sallid olid selle kampsuni inspiratsiooniks! Aitäh!

Aga... tegijatel juhtub vahel, ja seekord läks nii, et tööjuhisele unustati lisamast mustriskeem. Kindlasti ilmub see järgmises numbris, nagu lubati. Kuidas see juhtus, eks neid mustriskeeme oli selles numbris tõesti palju ja  nii see juhtuski.  Kui kellelgi tekkis huvi mustri vastu, siis on see klassikaline vausaba! Vausabamustreid leiab  suurest Haapsalu salli raamatust mitmeid ja  kuna ajakirjas olev foto näitab kudumit üsna kaugelt, siis panen siia  ka mõned enda tehtud fotod, kus muster suuremalt näha.




Klikk pildile ja läheb suureks ka:) Ehk on näha, et muster on vausaba, mis on Haapaslu salli raamatus leheküljel 121.

Et kudum jääks eriliselt õrn ja sarnaneks tõesti haapsalu salliga, siis kudusin kogu kamsuni ühes tükis, kuid mitte ringvarrastel, vaid siiski küljeõmblustega. Nii meeldis mulle, sest oli tunne, nagu kooksin salli:) Krae võib kududa kasvõi sellises pikkuses, et saab tõmmata õhkõrna kapuutsina pähe!

Siin on hästi näha, kuidas muster voolab seljatükil ülalt alla.



Parempidine pind on kootud kahekordsest lõngast, et tekiks kontrast udupeene mustriosaga ning üldmulje poleks liiga peen.



Panen siia ka mustriskeemikese. Ja kui juba muster, siis olgu ka lõige.

Ja lõng on Filati Soft Dream! Tõeliselt pehme unelmalõng, siidisisaldus 30%! vardad võtsin nr 4, sellele lõngale ja minu käele nagu sobis just see vardasuurus.

Sunday, August 15, 2010

Käsitööst

Ma arvan, et paljudel on juba ostetud või vähemasti poes läbi sirvitud kena kohvilauaalbum Kihnu Roosi käsitöökogu.
Ja see album andis ainet mõtlemiseks omaenda ja oma pere kätetöö kogumisest, säilitamisest. Olen alles hoidnud küll vanavanaema heegeldatud imekauneid esemeid,mis on pooljuhuslikult minu kätte sattunud-jäänud, kuid samas on need olnud pidevalt kasutuses. Samuti mu oma ema kaunist käsitööd oleme alati kasutanud-kandnud ega ole osanud seda vääriliselt hinnata.  Meie peres on tädi kudunud telgedel suuri põrandavaipu, jällegi on aeg teinud oma töö. Kõik on siis-seal laiali. Ka tuli on võtnud oma osa, kahjuks üsna suure, tulest on küll asjad päästetud, kuid pikka aega puudus võimalus neid korralikult hoiustada. Mõnigi kaunis ese on langenud ka koide ohvriks. Ei ole osanud me väärtustada ja hoida.



Aga mis ma viimasel ajal teinud olen....  oma perele vähe.

Nokitsesin ühe triibukaabli kallal, kui Madli fotokaga tuli ja siin siis poolik Muhu põlleriide triibustik
.
 Minu armsa ämma juured on Muhust, ta pajatis hiljuti, et mäletas, kuidas ta vanaema, kes abiellus Hiiumaale, kandis ka mehekodus igapäevaselt muhutriipu seelikuid. Vaid kirikusse minnes ei olevat  sellistega läinud. Tal oli olnud ka oranzi-mustaruuduline muhu seelik, teised olevat olnud ikka mustad ja oranzitriibulised.  Ning ... mitte midagi pole säilinud. Muidugi, pole imestada, sest pole alles tolmukübetki kogu selle pere, kus pereisa oli koolidirektor, omandist. Väga kurb lugu.
Hm, allolevad seelikutriibud valmis punutud, suutsin unustada, mis kandi triibustikega tegu, ehk tuleb teine kord meelde:) Nii pealiskaudne olengi.

Tuesday, August 3, 2010

Hall lehebarett

Möödunud sügisest olen kudunud ja heegeldanud mitmeid barette. Armastan barettte. Nii naiselikud ja isikupärased. Tõsi, paljud ütlevad, et neile barett ei sobi. Mina aga arvan, et igaühe jaoks on olemas õige barett... kui see vaid leida.
Kudusin helehalli bareti, mida saab kanda mõlemat pidi. Madlile meeldis pahem pool!

Siin veidi suuremalt.


Paremalt poolt on aga tuttav sirelilehemuster:)


Kudusin kaks mütsi, sest Madli ja Elisabet teatasid, et neil just sellised baretid veel puuduvad. Elisabetile meeldib aga traditsiooniline lehemuster, nii et tema hakkab oma mütsi niipidi kandma.

Parim osa baretiteo juures on venitamine!


Kootud on barett  Gedifra Shetland de Lux lõngast.

Olen mütsiinimene. Kui ilm vähegi kannatab, panen mütsi pähe. Tundub, et mu tütred on selle kiiksu minult pärinud:)  Mütsihullud!


 Aga veel ...

Hinges kriibib ja pigistab. Lugesime Elisabetiga kahe võrratu kiisu lahkumisest. Ta tormas vihmaga õue meie vana Simbat otsima, tassis ta tuppa, pigistas ja kallistas teda pisaraid valades. Ütles, et Simba ei tohi enam väljas käia. Oh, kui me kõrvalt lahkuvad ustavad teekaaslased... see valu.
Ka meie kiisu on kogu oma elu armastanud koos minuga kududa, koos laotame ikka märjad kudumid  suurele voodile ja kinnitame nööpnõeltega. Ja siis Simba heidab ettevaatlikult märjale kudumile ja aitab seda kuivatada. Ja nii on see alati olnud.


Ning kui meie perre möödunud septembris tuli Jossu, siis uskuge või mitte, juba sel kevadel hakkas ka tema  mul vormisätitud kraami kuivatama.


Kumbki neis ei ole iial mu töid segamini ajanud, lõngadega pahandust teinud. Jossu jumaldab nõelviltimist . Tema ainus nõrkus on villapallide näppamine. Selle eest  armastan teda veel rohkem;)
Talvel kudus Elisabet mõlemile kiisule sooja vesti. Polnud neil selle vastu midagi, hea oli külma ilmaga lumes istuda, soe vest seljas. Siin pildil tuleb Jossule tukk peale, vest on soe ja pehme. Ikka pikutavad on nad koos, puhastavad teineteise kasukat ja tukuvad.



Puhake rahus Flika ja Ferdinand.Post Options