Sunday, May 30, 2010

Käsitööst

Kuigi väljas on jälle kaunis soe, istun mina toas ja koon. Kududes on hea mõtteid veeretada!
Kõikjal toas on lõngu, üritan neid pidevalt silma alt ära panna, aga juba mõna aja pärast vallutavad nad oma positsioonid tagasi.




Mõtlen ikka eilsele Disainimaja müügipäevale Rotermanni Prooviveskis ja et kui palju kaunist  ma seal nägin.
Tänane sissekanne ongi nagu mulle endale.
Kui tagasi vaatan oma möödunud aastale, siis maikuu lõpuks olin juba toibunud sellest, et sain koondatud oma töökohalt, kus tahtsin pensionipõlveni olla. Igal hommikul avasin kabineti ukse   hea tundega, õhtuti oma töölauda sättides tundsin, et teen tööd, mis mulle meeldib.
2009. aasta 2. jaanuaril  aga seda ma enam teha ei saanud.
Peale esialgset meeleheitlikku rabelemist  uue töökoha otsinguil tundsin ma, et jõudu pole.
Üsna märkamatult kudusin oma perele üht teist kõige selle närvesööva sebimise kõrvalt. Ja tundsin, et see on see, mida mul vaja oli, mida tehes tasapisi taastusin. Ma polnud käsitööd teinud aastaid, muud huvid sisustasid aega. Olen küll varem väga palju käsitööd teinud, sellega isegi vorsti leiva peale teeninud!, aga see kõik oli nii-nii ammu. See tunne, kui saad midagi oma käte alt tulnut valmis, oli lihtsalt nagu tagasi lapsepõlvekoju jõudmine.
Suve lõpupoole utsitas mu vanem tütar mind osalema Uue Maailma Festivali Tänavaturul. Võtsin sinna kaasa kõik suve jooksul tehtu ja see oli üks eriliselt armas päev!
Hakkasin jälle tihedamalt suhtlema Iraga, oma klassiõega, kellega olime noorena aastaid ninapidi koos toimetanud, küll kudunud, õmmelnud ja mida kõike veel teinud.
Ira julgustas mind osalema projektis Käsitööga tööle 2.
Ira oli see, kes minu katsetused villaste kudumite taaskasutamisel kriitlise pilguga üle vaatas (no minu õmblusoskus pole just kiita ja vändaga masin on parasjagu logu) ja ettepaneku tegi, et võiksime neid ideid koos ellu viia. Minul oli ju aega otsida materjale ja neid kokku sobitada ja ette valmistada. Ira vormistas kõik kauniks ja korralikuks ja lisas omalt poolt vahvaid mõtteid. See koos tegemine näeb välja nii, et kogun oma ettevalmistatud saagi kokku ja tassin Ira juurde, kus hakkame siis koos pihta, õmblusmasina juurde mind ei lasta kunagi! Kokku sobitada, lõigata - seda teha ta lubab (kuigi ta peab minu lõigatud servad tihti korralikult üle lõikama:D), õmmelda mitte! Ja jumal tänatud, et see nii on.Koos leiutame lõikeid. Selle kõige juures on huvitav, et oleme nähtavasti mitugi korda jalgratta leiutanud. Näiteks sündisid vanutatud kampsunitest suurte kottide väljalõikamisest jäänud tükkidest randmekotid, olime maru õnnelikud ja tegime kotikesed, millel pole vaja lukku ega trukke. Kui olime neid teinud ja tikkinud ja oma tuttavatele näidanud, siis mäletan hästi, kui jahmunud olin, kuuldes sõbratari teismelise tütre käest, et just sellise lõikega kotid tulid müüki Vero Modasse (need, tõsi küll, olid kunstnahast). Uh. Aga mis teha. Ikkagi on tahtmine teha uut vanast, säästes niimoodi keskkonda ja seepärast teeme neid vahvaid kotte ka edaspidi. Ja muidugi oleme nüüd nii nakatunud sellest ümbertegemise pisikust, et materjali on varutud kottide kaupa ja enam ei jõua iga uut tegemist pildile püüda. Eriti meeldib teha just lasteriideid, lapsed võtavad need nii suure rõõmuga omaks.


Meil oli tore võimalus seda kudumite taaskasutusideed tutvustada ka ajakirjas "Käsitöö".
Ja lasteriided, need tulid ikka vajadusest, sest osa neist saab kohe mu noorema tütre omaks!


Nüüd sai see tore koolitusprojekt läbi ja ma võin jälle aktiivselt tööd otsima hakata (projektis osalemise tingimuseks oli Tööhõiveameti arvel olemine).
 Kuid, kui saime Viljandi Kultuuriakadeemias kätte oma tunnistused, tekkis hirmus tahtmine veel edasi õppida :D

Sügisest oleks see võimalik. Tahaksin seda teha.

Saturday, May 29, 2010

Viht lõnga ja mitu toredat ostu

Miks küll ma selle ostsin? Käisin Raasikul. Mul olid vajalikud ühevärvilised villased lõngavihid juba hunnikus, villaloor ka juba kaalutud. 20 tiiru laos tehtud ja siis viimasel minutil rabasin selle vihi ka veel! Algul tundus mulle, et nende kodukal seda väljas polnudki, kuid siiski eksisin. Foto ei anna ikka värve edasi. Pesin siis kodus oma aarde puhtaks ja nüüd ei teagi, mis sellest teha võiks.
Andke mõni hea idee!

Mulle tundub, et need järgulised lõngad on sageli vihis ja tokis isegi kaunimad, kui valmis kootuna. Talvel kudusin Novita Marjaretke  lõngast kampsunikese. Murakatoonides. Sai selline.


Ka päris nunnud värvid, eks ole.
Esimest korda aga kudusin Raasiku Artistic lõngast põlvikud, päris naljakad tulid välja. (Muster on ajakirjast Käsitöö, raamatukogust võtsin, ei mäleta, mis aastakäigu omast)

 Kas teha veel ühed põlvikud?

Aga tahtsin rääkida ka, et käisin täna Disainimaja laadal Rotermanni proovilaos ja ostsin sealt mitu vahvat vidinat!
Disainikombinaadi  Barbie-prossi ja pliiatsikõrvakad. Need on lihtsalt nii toredad!
Veel imetlesin Hõngu väljapanekut ja proovisin selga nelja! kleiti. Kahjuks seda oma ma täna ei leidnud, küll jõuan, aga lahedad olid kõik need kaks stangetäit redisainitud riideid.
Siis ostsin veel vahvad suvised needsamad! pärlitest korralimoodi kõrvakad.
Ühed võluvalt lihtsad punased puust mummud, vist siit poest.
Ja veel sellised põlvikud.
Ongi vist kõik!
Ah jaa, sain imetleda kõrvakaid, mis kolmapäeval loosimisele lähevad, võrratud, nagu kogu Reeda looming!!!
Tore ettevõtmine oli, kuigi ilm polnud linnas jalutamiseks just kõige parem ja võib-olla seetõttu ka rahvast  veidi vähe, kuid kella viieni on aega,  jõuab veel minna!








Thursday, May 27, 2010

Võta kaks kampsikut ... ja üks vana seelik


Sedakorda siis suvepäevadeks!
Eelmises postituses tutvustasin veidi seda ideed ja siin on veel üks võimalus võimalus nende riiete kokkusobitamiseks!

Mõned detailid.


Sama kleidikese ehk tuunika keskkoht.


Ja  see  allosa oli naiste suvine kudum.



Sama topi ülemisest osast sai teise kleidi passe muutmata kujul!

Veidi krookimist ja kandiga ääristamist!


Selle kleidi alumise osa sai tehtud meeste puuvillasest suvekampsunist, millest jätkus ka vahetükiks ja teise kleidi passeks!


Ja vana seelik - sellest said põlvpüksikesed!


Vaid vest uhkeldab uuest kangarestist esiosaga, seljatükk on samuti vanast puuvillasest kudumist.

Vestinööbid tulid ühe koidest puretud kampsuni küljest ja lõin nad uhkesti läikima ka!

Iraga koos me neid tegime ja kuigi mitmeski asjas me ikka vaidlesime ka, siis lõpptulemuse üle otsustavad  kandjad, lapsed aga teadagi on oma ütlemistes otsekohesed!  Ja neile meeldis!
Kui on tahtmist midagi taolist meisterdada, siis põhjalikuma seletuse leiab sellesuvisest "Käsitööst".

Tuesday, May 25, 2010

Kevadised õied

Olnud paar kaunist ilma meelitasid õue!

Otsisin välja Elisabeti juukseklambrid, mis said tehtud  suviste pidulike taaskasutuskomplektide juurde ajakirja Käsitöö kaastööna.Tegime need ikka koos Iraga, nagu ka kogu selle väikese taaskasutuskollektsiooni. Kellel huvi, siis julgustan oma riidekappide sisu veidi tuulutama ja tõesti, lastele meeldivad sellised looga riided!
Et Käsitöö ilmub ka soomekeelsena, siis siin toreda pealkirjaga lastelehekülg!




Siis ei suutnud vastu panna ja sokutasin lillekasti õite vahele veel lapse kaelaehted!

Madli, mu vanem tütar, pidi jälle klõpsutama emme rõõmuks pilte lilledest ja nipsvärgist:) Milleks siis veel üürike lilleilu, kui mitte imetlemiseks koos sõpradega!

Sunday, May 23, 2010

Kaela ja randme ümber

Joonepirrukesi kõlbab nii ümber randme kui kaela kinnitada, internetti need paraku kätte ei too.


Lustakaks vahelduseks aga sobivad küll!

Otepää neiu seeliktriibustik sobib tänapäeva neiule, kes vast paksu triibuseelikut igapäevaselt selga panema ei kipu.
 
See joonepirruke siin on villane, järgmised aga tulevad juba suviselt puuvillased.

Thursday, May 20, 2010

Joonepirruke

Minu joonepirrukeste kogu sai täiendust



See mahedates toonides triibumuster on Jüri seelikult.


 Seelikutriibustike jahil lugesin ka erinevid materjale pikitriibulise seeliku leviku kohta. Lisaks muule huvitavale leidsin K. Konsini raamatust "Kudumid" sellise toreda lõigu -

19. saj. teisel poole asendati mahedate toonidega taimevärvid järk-järgult aniliin- ja asovärvidega, mis tingis seelikutriibustike muutumise märksa intensiivsemaks.

Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Selleks mähiti värvilised lõngad pulgakesele (joonepirrukesele) kindlas järjekorras ja võeti see näidisena kaasa. Mõned naised olid ümbruskonnas tuntud osavate joonepirrukeste seadjatena.

Ka minu netijuhtmed on ju omalaadsed joonepirrukesed! Nende saajad viisid meie seeliktriibustikud ilma pidi laiali. Võrgukaabel sarnaneb puupulgakesele, vaid palju pikem on! :)
Kui pidin maikuu alguses tegema slaidiesitluse oma juhtmeprojektist, siis kandis see pealkirja "Joonepirrukesed - rahvusmustrites võrgukaablid". Nüüdseks on see mulle nii suupäraseks saanud, adumata, et teised ei pruugi selle sõna tähendusest aru saada:)




Siin küsiti minult, palju neid triibukaableid tehtud ja vastasin, et praeguseks üle kolmesaja. Selgus ka, et uute tegemiseks on  lõngatoonide valik nadiks kahanenud. Sestap sõitsin täna Raasikule ja naasin sealt rahast lagedana ja kotid täis lõnga ja villaloori. Oh! Lisaks hädavajalikule valikule ei suutnud vastu panna mitmevärvilisele artistic lõngale. Nende kodulehel seda värvi ei olegi, mille mina valisin! Madli lubas homme pildistada mul üht-teist ja lasen ka sellest vahvast lõngast pilti teha.

Wednesday, May 19, 2010

Setu pits savis, litrid ja linnupesad




Tahaksin jagada oma lapselikku rõõmu isetehtud taldrikust. Aili Palmi õpitoas proovisin! Tundsin end tõesti lapsena, kes oma vormitud kausikest võib nädalate kaupa imetleda:)
Taldrikul aga on kaks paari kõrvakaid, mis endale tegin ja mis on minu paljudest villastest kõrvaehetest lemmikumaid oma lihtsuse ja tagasihoidliku värvi tõttu.


 Hallid on linnupesakesed, soojad ja turvalised igapäevased ehted. Lihtsad villapallid said külge litrid, mis pudenesid suvekleidi passelt ümbertegemise käigus.

Tuesday, May 18, 2010

Rahvusmustrites võrgukaablid vol 5


 Hiiumaa vikerkaarevärvides küitkuubede triibustikud on võrratult kaunid! Reigi nooriku küitkuue triibustiku sain lõpuks teha, otsisin kaua erksat rohelist!



Sunday, May 16, 2010

Villapallidest kee

Need nõelvilditud pallikesed, mis väike Jossu oma pehme käpaga laiali paiskas, said kaelakeeks. Tegin selle endale, sest maavillasest keed kandja nahk siiski tunneb ja paljud seda ei talu.


 Endale väga meeldib ja musta kampsuni peal tuli õrn lillakas-roosa kaunilt esile.

Mummukesi on selles kees ikka omajagu!

Monday, May 10, 2010

Oi aegu ammuseid ...

kui daamid olid ka suvisel ajal kaunilt kaetud.


Ja kuidas pits rõhutab kaunist maniküüri! Mina näeksin hea meelega seda moodi rohkem tänavatel ka praegu, nii praktiline meie heitlikus kliimas.
Need valged poolkindad tegin vanast villasest sallist! Sall oli äraviskamisele määratud, kaelas kanda seda vist enam küll ei tahaks, rohked pesemised vale pesuvahendiga on maavillase salli tuimaks vanutanud. Aurutasin salli nii pehmeks, kui sain ja heegeldasin  sellised randmekatted.

 Et muster oli niigi kaunis, siis rõhutasin veidi küljeõmbluseid ja see ongi pea kõik, mis lisasin.


Ja ühest kitsast sallikesest saab kaks paari pikki pitsilisi poolkindaid!

Friday, May 7, 2010

Villase võlu

Need on villapllid, mis ootasid kõrvaeheteks saamist. Kuni meie Jossu-Kiisu minu hoolega sätitud kuhilad segi paiskas ja mu tegemise tuhin kadus.
Helistas Tarmo, kel oli fotokas kaasas ja kes parajasti oli Vabaduse Väljakul, kust algas jalgrattasõit Tallinnas piirkiiruse alandamise toetuseks. Mummud ja valmissaanud kõrvakad kotti ja kohale!


 Ilus sammal kasvab Vabaduse Väljaku konteinerites:)







 Mummudest sai aga kee, mida hoiab koos Villu. Pilti sellest  veel pole. Loodan jälle sõprade abile!