Sunday, February 28, 2010

Õhus on kevadet

 


Heegeldised muutuvad iseenesest ja õigustatult hõredamaks, paksud sallid ei takista kõrva riputamast suuremaid ehteid, lihtsalt mõnus. Kui leiaks sellised kummikud ka, milles jalad ei külmetaks, siis saaks muretult kevadele vastu sumbata.

Selle kevadetunde sain hinge reedel-laupäeval Tartus olles. Teopesa käsitöökohvikus muutsime mõned vana villaste sallide tükid randmesoojendajateks, käpikud võime kappi peita! Aitäh Lemmi, et tulid!


Thursday, February 25, 2010

Võta kaks kampsikut ... ja üks vana seelik

 
Et siis mitte ainult väikestele tüdrukutele! 



Selle kleidi tegemisel läks vaja kahet villast kampsunit, villast kalasabamustriga seelikut ja halli paela, mille tegemiseks Ira kasutas ära minemaviskamisele määratud kangaribad.  Ja saigi selline mõnusalt vaba joonega kleit. Aga ... ega siis kahest kampsunist vaid üht kleiti ei tasu tegema hakata. Kasutasime ära kõik tükid ja saime veel kaks kleiti, neist üks sai alumiseks osaks minu kontoriseeliku (mul pole ju selliseid enam vaja:), teine aga minu ema antud kauni täissiidise kangatüki, mis tal ammu kapinurgas seisis)! Neid kleite aga pole veel pildile võetud, eks edaspidi.

Aitäh Evele, meie modellile!

Tuesday, February 23, 2010

Villakee väikesele tüdrukule



Villapallipärlid väikesele tüdrukule. Kui ikka emmel on kaelas pärlid, siis peab ju pisipiiga ka saama, eks ole! Roosa, kollane, heleroheline ...  kokku saab just selline värvide vikerkaar, nagu väikesed tüdrukud soovivad.

Monday, February 22, 2010

Me kolmekesi tuleme präänikute maalt...



Sellised mõnusad  lasteaiavestid tegin vanadest meestekampsunitest. Ega seal muud kunsti olegi, kui tükid mõne olemasoleva vesti järgi välja lõigata, ääred üle heegeldada ning siis edasi juba kas kududes või heegeldades jätkata.  Nagu siin piltidelt näha, saab ära kasutada ka väiksemad tükid, mis jäävad järgi esimese vesti väljalõikamisest. Ikka nii, et jätkukohale kasvõi pael peale õmmelda või puudutulev osa juurde kududa-heegeldada.

Saturday, February 20, 2010

Rohekas kleidike


Selle kleidikese tegime Iraga Erika lapselapsele jõulukleidiks, sestap sellist värvi materjal valitud said vanaema varudest. Passeosa on seekord selleks puhuks vilditud villaloorist. Kampsun polnud  villane, hoopiski mitte ja mõnusama tulemuse saamiseks kasutasime  ära ilusa vana puuvillase kardinakese või voodilina?, millest tegime voodri, mis kelmikalt kleidi alt välja piilub. Triiburiide riba kautada ei saanud, kuigi  fotol paisab, liiast jäik sünteetilise kampsiku kõrval.


Selline sai siis kleidike kolmeaastasele tirtsule.

Wednesday, February 17, 2010

Vanadest sallidest

Mida teha vanade sallidega. Mõni neist seisab juba ammu riiuli tagumises nurgas, isegi kelgumäele ei taha teda keegi kaela panna. Aga ära ei tihka ka visata, ei raatsi ju. Sellisest veidi vanunud, vormist väljas sallist saab teha mõnusaid kevadeootamise kindaid, nii erinevaid või sarnaseid, nagu parasjagu pähe tuleb.


I made these armwarmers from recycled wool scarfs. They are perfect for keeping hands warm.



Teopesa käsitöökohvikus  27.veebruaril võime koos vanad sallid käsile võtta, seda sõna otsese mõttes. 13. veebruaril toimus esimene Käsitöökohvik, mõned pildid sellest siin!

Tuesday, February 16, 2010

Meelespea, meelespea ...

  

Nende meelespeakleitide saamise lugu on väga südamlik. Kord ühes sekkaris sain tuttavaks kena vanema daamiga, kes tundis huvi, miks ma vaatan selliseid koledaid  vanu villaseid kampsuneid. Kuuldes, et puhume neile uue elu sisse, kutsus ta mind külla ja kinkis mitu kotitäit kampsuneid ja villaseid kangaid. See kena hõbelõngadega joonitud ruuduline on nii tuttav, mäletan, et sellisest ruudulisest kangast kleiti kandis mu ema sõbranna. Sinine kampsun, millest tehtud kleitide passed ja lilled, seda vanutasin päris tugevalt, saadud  viltunud materjalist sai ilusaid õisi lõigata. Kuna kangast oli palju käes, võis sellega vabalt toimetada, seetõttu on alumine osa hõlmiklõikega. Ira paigutas lilled kleitidele ja õmbles  need armsad kleidikesed valmis! Minu modellile siin  on kleit veidi lühike, eks ta on mõeldud nii neljasele tirtsule.

Ja et käimas on nõelapatjade valmistamise nädal, siis siinkohal annan teada, et Iraga saab nõelapatju meisterdada sel reedel salongis Teeme Teistmoodi.
http://kasitooriik.blogspot.com/2010/02/opitubadel-on-tublid-juhendajad.html

These two Forget Me Not Flower dresses made of recycled felted wool sweater and vintage fabrics. This little dress is so warm and cozy!

Monday, February 15, 2010

Las pakane paugub

Madlile .... kahekordsest mohäärist, Novita Kid ja Princess, kootud voodriga, soojade nuppudega. Inspiratsiooni leidsin, imetledes maru kaunist loonimgut.


Endale ... Humanast leitud ülipehmest villasest.

Tarmole ... Humanast leitud villasest.

Saturday, February 13, 2010

Head sõbrapäeva!



Head sõnad võivad olla lühikesed ja lihtsad öelda, aga nende kaja kestab lõputult.
Ema Teresa

Thursday, February 11, 2010

Heegeldatud


Ostsin erinevaid DK Mohair värve ja heegeldasin ...




'

Wednesday, February 10, 2010

Vausaba


Kersti tõi lõnga, Emmebi Kiddy, kampsik mõtteis ... hõlmik, kimonovarrukatega, õrna mustriga, paljastav ja samas siivas. Mõõdud võetud, hakkasin lõiget ja mustrit otsima. Ei oska mina leida vajalikul hetkel seda õ i g e t lõiget, sobivat just sellele lõngale, mida kududa tahan. Ja siis, peale pikka tuulamist, sain aru, et ei taha kududa etteantud mustri ja skeemi järgi. Rahustuseks oma lemmikkohvilauaraamatut
Haapsalu sall
lehitsedes oli mõte selge - koon Kerstile hoopis haapsalu salli. Kudusingi, sellise ...

Muster vausabakiri 1, äärepits see esimene, lk 180. Vardad 3. Loen oma märkmetest, et alustasin äärepitsi 161 silmaga, kahandasin seljatükile 81 silma ja 7 mustrikorda. Edasi kulges kõik omasoodu, et ei tuleks õlale õmblust, sai kootud hõlmatükid (70 silma lõpuks vardal) kohe edasi. Varrukale pits külge õmmeldud ja hõlmale ka (151 silma).
Pabistasin kõvasti, et kuidas meeldib ja kas selga sobib. Sobis ja meeldis.
Tegin vigu ka, näiteks avastasin peale kampsiku kokkuõmblemist, et ühe varruka äärepitsil oli üks sakk tegemise ajal kaduma läinud, pidin harutama ja uue pitsi tegema. Praagist sai aga lillepross pärlitest südamega, niisamuti kui esimesest vööpaelast, mille kududsin kahekordsest lõngast, kuid jäi liialt jäik. Nii et Kersti sai kaks lilleprossikest kampsiga kaasa. Hõlmapitsi tehes sain ka käkerdusega hakkama, et aga kudusin selle kohe hõlma külge, jätsin nii nagu on, mohääri harutada... see lõpeb minul alati krussis närvide ja rikutud tööga. Oleksin pidanud pitsi enne valmis kuduma ja siis hõlma külge õmblema, kuid kartsin, et ei suuda õiget pikkust valja arvutada.
Selline sai siis minu haapsalu sall.
Sõrmusest tõmbasin ka läbi, mahtus!

Tuesday, February 9, 2010

Arhailised pagunid


Tõin selle musta villase kampsiku koju, et temast randmekott teha, kuid peale pesemist muutus ta jälle pehmeks ja vormikaks. Tütar soovis kohe endale, aga tahtis ka moodsaid paguneid, sai sellised .... arhailised, mis üllataval kombel muutsid kampsiku väga lahedaks, kahju, et mul vaid see foto on.

Sunday, February 7, 2010

Lumes


Villapallid lumes, nende soojus ...




Friday, February 5, 2010

Talvemuinasjutt

Puud on nagu mõrsjasiidis,
härmatisel kaetud aas,
siin on vaimud valgeis riidis,
tuhat tähte hiilgamas...
J.Liiv


Aitäh Kersti! Sulle ja Su armsale tütrele kootud-heegeldatud käpikud ja mütsid sattusid talvemuinasjuttu...


Lõng seekord Red Heart Soft Mohair ja Kid Mohair kõrvu jooksma võetud, vardal 8 silma ja vardad 3. Heledamad mummud  (inspiratsioon Marult) kudusin hiljem peale. Mütsi heegeldasin samuti kahekordsena, alustasin ülalt lihtsate sammastega ja lõpetasin mõne nupureaga, heegelnõel 4. Et pakane ei hammustaks, korjasin alläärest 65 silma vardale ja kudusin ühekordsest lõngast voodri ka. Heegellilled ja pärlid, satiinpaela ka.





Kersti fotosessiooni autoriks on Okeiko.

Thursday, February 4, 2010

Samblapehmed



Kudusin need käesoojendajad sügisel. Nad olid pehmed nagu sammal ja soojad nagu ...
Olid. Kahjuks hakkasid nad silma kellelegi, kes ilusaid asju nähes need lihtlabaselt näppab ja nii sai kinnaste omanik neist vaid üürikest rõõmu tunda.

Nagu mul paeaegu alati juhtub, ei leidnud kohe juhendit ja nii kudusin need jälle lihtsalt nii nagu lõng varraste alt jooksis. Lõng on Novita printsessimohäär (kurb, et see on tootmisest maha võetud ja asendatud roosmohääriga, mis pole pooltki nii hea)

Mõte, et omatehtut piltidele püüda, tekkis möödunud sügisel, oktoobris. Sestap on mul siin talvel nii mõnedelgi piltidel ikka veel kastaneid:)!