Sunday, July 25, 2010

Villast ja siidist

Siit tuleb jälle üks taaskasutuslugu!

Talvel sattus mulle näppu mitu roosakas-punast täisvillast kampsikut, mis ootasid kannatlikult  oma aega.
Kui siis leidsin ühest sekkarist viiekroonise ja veel poeetikettidega varustatud villase seeliku, siis oli aeg sammud Ira juurde sead ja koos tööle hakata.  Sellest seelikust sai talvine pihikkleit. Passe jaoks siis minu roosakas-punased kampsid.
Kui juba lõikama hakata, ei tasu enne lõpetada, kui materjal ja ideed otsas.
Mu armas ema oli mulle oma kapist leidnud omapärast värvi täissiidi. Juba järgmisel päeval panin ta roosade kampsunite kotti.
Et ei raatsinud hinnalist täissiidi väga lõikuda, pakkusin Irale välja, et teeks sellest ja järelejäänud roosadest tükkidest veel ühe kleidi. Ja kui kleit on kandjale tüütuks muutunud, saab sellest  jälle midagi uut teha, sest siidikangas on lõikumata.


 



Ja et kampsunitükke veel jätkus, lõikasime välja veel ühe passe, mulle paraja muide! Seisab siiani mul riiulis, valmis õmblemata. Hoogu õmblemiseks oleks jätkunud, pulnud aga sobivat alumis osa. Selle sain, kui tuulasin kapis oma riiete hulgas. Üks hall kontoriseelik ootab nüüd kleidipassega ühekssaamist.

Ja siis veel üks lihtne asjake. Madli vana hõlmikkampsik sai nüüd Elisabetile, lõikasin lihtsalt külgedelt kitsamaks ning heegeldasi jälle kokku.Hõlmad helehalli mohääriga pitsiliseks. Varrukad jäid samaks. Esialgne suurusnumber oli S. Selle kiire projekti tingis külm suvealguse ilm, mil tuli tahtmine just selle kleidiga klassiõhtule minna ja mitte ei leidnud ruttu kleidiga sobivat kampsikut.




Jäime mõlemad hõlmiku uue ilmega rahule!

6 comments:

  1. Imeilusad tööd! Teil kohe tulevad Iraga koostöös toredad ideed :)Elisabeti hõlmik on nii romantiline ja armas!

    ReplyDelete
  2. Aitäh Triinu! Teeleke on nii nups:)

    ReplyDelete
  3. Elisabeti hõlmik on väga armas!

    ReplyDelete
  4. Väga armas hõlmik ja kleit! Ma kohe imetlen, kuidas te kõik nii palju selle palvaga jõuate.

    ReplyDelete
  5. Monika, aitäh Sulle. Mõnd suure õe rõivatükki saab kohe ka kandma hakata, ei pea ootama 10 aastat:) Ah, tegelikult on lausa kahju, et pole hoiuruumi rõivaste alleshoidmiseks. Mäletan oma pubekaaegset vaimustust, kui leidsin vanaema aidast vanast kapist selliseid uhkeid kleite, et... muidugi lõhkusin neid siis oma ümbertegemistuhinas, aga kandsin ka mõnuga neid.
    Lemmi, tegelikult ei tee nende imeilmadega suurt midagi, hea kui mõnd vana asja pildistamiseks tuulutada saab;)

    ReplyDelete