Thursday, February 4, 2010

Samblapehmed



Kudusin need käesoojendajad sügisel. Nad olid pehmed nagu sammal ja soojad nagu ...
Olid. Kahjuks hakkasid nad silma kellelegi, kes ilusaid asju nähes need lihtlabaselt näppab ja nii sai kinnaste omanik neist vaid üürikest rõõmu tunda.

Nagu mul paeaegu alati juhtub, ei leidnud kohe juhendit ja nii kudusin need jälle lihtsalt nii nagu lõng varraste alt jooksis. Lõng on Novita printsessimohäär (kurb, et see on tootmisest maha võetud ja asendatud roosmohääriga, mis pole pooltki nii hea)

Mõte, et omatehtut piltidele püüda, tekkis möödunud sügisel, oktoobris. Sestap on mul siin talvel nii mõnedelgi piltidel ikka veel kastaneid:)!


3 comments:

  1. Selline roheline on üks minu lemmikuid. Ja pehmed tunduvad need isegi pilti vaadates. Kahju muidugi, et keegi need endale sellisel teel omistas. Aga ju sa tegid ikka väärt käesoojendajad, et keegi need varastas.

    ReplyDelete
  2. Samblapehmed... oo mis mõnus, kujutan seda pehmust ette...
    Seda on kurb lugeda, et nii armsad asjakesed lihtsalt "jalad alla võtavad". Kahju inimestest, kelle suurim eesmärk on vargus... Ma usun, et neid käsi ei suuda ükski soojemast soojem Samblapehmegi soojendada.

    ReplyDelete
  3. jah, see on juba teine kord, kui mu kindad on näpatud. Tartus Genialistide klubis võeti mu tütrel varrukast mustad mohäärkindad, sellised pikad-pikad, küünarnukkideni:(

    ReplyDelete