Sunday, December 27, 2009

Lumelilled

Nüüd siis lõpuks olen siin. Pehme, sooja lõnga asemel näppude all hoopis kõva klaviatuur. Lõngaotsa kätte võtta ei karda ma ju kunagi, miks siis praegu hirm on - mida mul öelda ... näidata ... Pealegi oleks hoopis vaja kududa. Lubasin ju ammu. Nii pikki põlvikuid kui ka kohta, kust endal lihtne vaadata, mida kunagi tehtud. Eks hakkan siis vaikselt pihta. Ilma Madli abita poleks see teoks saanud.
Olen tänulik Tarmole, kes on võtnud üles mitmed valmissaanud asjakesed, enne kui need käest olen andnud. Tema pildistatud lillekestega tahan soovida kauneid ja rahulikke jõule kõigile ...



3 comments:

  1. Armastan ise kanda just sõlgi, prosse ja üldse ernevaid rinnaehteid. Sellised naturaalsest villasest materjalist ehted on eriti hingelähedased. Tore, et on nii suuremaid kui väiksemaid prosse (valikuvõimalus nii suurematele kui väiksematele naistele).

    ReplyDelete
  2. Prossid on alati toredad. Muudavad riietuse kuidagi rõõmsamaks ja originaalsemaks.
    Just, valik on tähtis - erinevas suuruses ja eri puhkudeks. Väga vahvad!

    ReplyDelete
  3. Tänan toredate ja soojade sõnade eest, mulle tundub ka, et rinnaehtid pole kunagi küll.

    ReplyDelete